Turism - VALD TÄIS ELAMUSI!

Meil on hea meel, et oled huvitatud Lääne-Harju vallast ning usume, et huvile järgneb kohaletulek - kui sa siin juba ei ole. Külastajate tagasisidet ja arvu arvestades on Lääne-Harju vald kuum sihtkoht. Siin on 646 ruutkilomeetrit võrratuid kontraste - imeline loodus, kaunid veekogud ja ainulaadsed rannad ning hulgaliselt põnevaid avastamisväärsusi.

Lääne-Harju valla kataloog 2026.pdf | 15.57 MB | pdf
Lääne-Harju valla turismi kataloog 2026

Loodus ja Rannad

Kloogaranna
Kloogaranna rannaala, foto autor Argo Viikvald.


Kloogarand on taas üks menukamaid randu, kuhu 2021. aastal rajati uued riietusruumid, laudteed, mänguväljakud ja pallimänguplatsid. 2022. aastal on kavas uuendustöödega jätkata. Rannas on tegevust igal aastaajal.

Kloogaranna on populaarne suvituskoht olnud juba alates 1960ndatest aastatest. Kilomeetri jagu pikale liivaribale ning tuulte eest varju pakkuvatele liivaluidetele annavad lisandväärtust soodne asukoht ja rannas pakutavad võimalused. Kohale saab nii auto, bussi kui rongiga, samuti on mõeldud rattaga tulijate peale. Vahepeal hääbunud ja unarusse jäetud rand on viimaste aastatega läbinud korraliku uuenduskuuri ja tundmatuseni muutunud. Liivaluidete vahele peesitama ja merevette jahutama viib korralik laudteede võrgustik. Lisaks on siin tasemel rannaspordiväljakud ja jõulinnak, laste mänglinnak ja müügiputkad. Kunagine hiilgus on taastatud ning täna on Kloogarand taas üks populaarsemaid randu, mis on uhkuseks nii kohalikele kui ligitõmbav ka suvitajaile. Oluline on seegi, et mugavalt pääseb randa ka lapsevankri ja ratastooliga.

Rannas puudub rannavalve ja ujumine on enda vastutusel.

 

Laulasmaa rand
Laulasmaa rannas silt ''Don't forget to smile''.

Lahepere lahe ääres asuv Laulasmaa rand on nime saanud jala all laulvate liivade järgi. Kauni männimetsaga ümbritsetud valge liivaga rand on populaarne ujumis- ja päevitamiskoht.

Olemas on palliplatsid, lähedal asuvast Laulasmaa Spaa Hotellist saab laenutada rannatarbeid. Rannas tegutsev surfikool pakub purjelaua-, lohe-, ja aerusurfi koolitusi, suviti otse rannaliival asuvast rannabaarist leiad varju ja jahutust.

Mereäär on ka ideaalne tervisespordipaik pakkudes head võimalust jooksmiseks, jalgrattasõiduks või kepikõnniks. 

Paldiski külje all asuv Laoküla ja selle rand pakub omamoodi silmailu igal aastaajal ja igal kellaajal. Naudi vaadet juba teel randa. Tegu pole puhkerannaga selle klassikalises tähenduses, randa iseloomustab mitmekesine vaade avarale maastikule ja sadamale. Lauküla rannas toimetavad enamasti ka luiged.

Grillijate meelispaik Meremõisa maaliline liivarand, mis on populaarne eelkõige telkijate ning grillijate seas. RMK lõkkekohad (koos RMK pakutavate puudega tule tegemiseks), telkimisplatsid, kuivkäimlad ja parkimistaskud loovad kõik võimalused rannas vaadata nii päikest loojumas kui tõusmas. Tasub teada aga seda, et spetsiaalsed grillimiskohad on väga populaarsed ning jaole saamisega võib raskusi tekkida.

Leetse rand
Fotol istub laps Leetse rannas suurel kivil ning naudib suve.

Looduskaunis Leetse Kauni Lahepere lahe ääres asuv Leetse rand on lemmik rand nii paljude Paldiski inimeste kui ka kaugemalt tulnud telkijate jaoks. Ka siin on maalilise männimetsa all võimalik RMK telkimisplatsil üleöö olla ning endale lõkkekohas elaval tulel head-paremat valmistada. Leetse rand on samuti tuntud sooja vee poolest ning sobib neile, kes hindavad pigem rahulikumat rannapuhkust. 

Pakri pank, tuletorniga
Pakri pank, tuleroniga. Foto autor Nature of Estonia.


52-meetrine Pakri tuletorn on Eesti kõige kõrgem tuletorn.

Peaaegu kogu Pakri poolsaart ääristab uhke Põhja-Eesti klindi astang, mis on kõrgeim (24 m) Pakri neemel, kus klint laskub otse merre. Astangul paljanduvad liiva- ja lubjakivikihid on tekkinud mitusada miljonit aastat tagasi, kui see maatükk paiknes lõunapoolkera merede põhjas. Pangapealsel näitab alates 1889. aastast laevadele teed Pakri tuletorn, mis on Eesti kõrgeim (52 m).
1718. aastal asus Vene tsaar Peeter I rajama võimsat merekindlust ja linna, tänase nimega Paldiski. Läbi ajaloo on Paldiski olnud tähtis sõjaväe- ja kaubanduslinn. Nõukogude okupatsiooni ajal oli Paldiski rangelt suletud sõjaväetsoon.

Kas teadsid, et Väike-Pakri on suurem kui Suur-Pakri?

Paldiski linnast vaid mõnekilomeetrise meresõidu kaugusel asuvad Lääne-Harju vallale kuuluvad väikesaared Suur-Pakri ja Väike-Pakri. Unikaalse paepealse loodusega saari asustasid sajandeid rannarootslased, kes olid Nõukogude okupatsiooni saabudes sunnitud oma kodud hülgama. Saared jäid aastakümneteks militaarkasutusse ning inimtühjaks. Praegu on saarel mõned püsielanikud. Loe ka: Pakri saartest ja ka teistest põlistest rannarootsi asualatest meie valla rannikualadel

Ülevedu Pakri saartele ja tegevusvõimalused:

  • Pakri Saarte Arenduse SA
    Pakri Saarte Arenduse kõige unikaalsem pakkumine on meresafari ümber Pakri saarte. Meresafaril saab sobivate ilmastikutingimuste korral jala maha mõlemale saarele ning imetleda vaateid, mis jäävad saarel matkates kättesaamatuteks. Lisaks pakutakse saartele ülevedu ja paketireise. Kiirpaat Arabella sõidab Pakri saartele Kurkse sadamast.
  • Pakrireisid
    Paketireisid viivad reisijaid Väike-Pakrile Paldiski Lõunasadamast nii regulaarreisi kui ka graafikuvälise reisiga. Samuti on võimalus tellida ekskursioone.

Keila juga
Keila-Joal asuv Keila juga, foto autor Nature of Estonia.


Keila juga on Eesti jugadest võimsuselt Narva ja Jägala joa järel kolmas.

Kohas, kus Keila jõgi langeb alla Põhja-Eesti klindi astangult, on moodustunud 6 meetri kõrgune maaliline Keila juga. Jõe kummalgi kaldal on vahelduva reljeefi ja kaunite vaadetega maastikupark, mis rajati siia koos uhke Keila-Joa mõisa häärberiga 19. sajandil.

Seiklus ja aktiivne puhkus

Rummu karjäär ja aherainemäed, foto autor Argo Viikvald. 

Endise paekivikaevanduse kohale tekkinud Rummu karjäärijärv on enam kui tavapäratu.

Rummu karjääris algas kaevandamine 1938. aastal, kui alustas tööd Vasalemma Lubja- ja Marmoritehas. Karjääris kaevandati aktiivselt üle 50 aasta. Karjäär hakkas veega täituma juba siis, kui kaevandamine alles käis. Kaevanduses lõpetati vee väljapumpamine 1990. aastate alguses ning tänaseks on veetase saavutanud oma loodusliku taseme.

Kunagises karjääris töötasid kõrval paikneva Murru vangla kinnipeetavad. Karjääri täitudes veega uppusid kaevandusrajatised ja -tehnika. Paese põhjaga järve läbipaistev vesi paljastab põneva ajaloo ja veealuse maailma. Järve kõrval kõrgub efektne aherainemägi.

Rummu karjääris pakuvad seiklemisvõimalusi mitu ettevõtet:

  • Rummu karjäär ja vangla (Rummu Invest)
    Veepargi ja vangla külastamise järgmine hooaeg algab 1. juunil 2022. Ettetellimisel võimalik ka hooajaväline külastamine. Võimalus külastada Rummu karjääri ja giidi juhendamisel endist vanglat, mille tuhanded kinnipeetavad vangla kõrval asuvas karjääris töötasid. Endises karjääris saab veeta päeva perega rannas, SUPi laual, veepargis või sukeldudes ja külastades suvekohvikut.
  • Rummu Seikluskeskus, Rummu Adventurecenter
    Meie juures saab sukelduda Rummu veealuses vanglas, snorgeldada uppunud vangla varemetel selges ja soojas vees. Osaleda aerusurfi matkadel tuhamäe jalamile või proovida Eestis ainulaadset jetsurfi lauda.
  • Paekalda Veespordi- ja Elamuskeskus ning puhkekeskus
    Paekalda veespordi- ja elamuskeskus koos puhkekeskusega on koht, kus mis pakub mitmesugust aktiivset tegemist seiklushimulisele puhkajale. Teenuste hulka kuuluvad sukeldumine, snorgeldamine, aerusurf (SUP-lauad), lõbusõidud parvedega, veematkad kanuude ja raftidega, matkad elektriliste Fatbike maastikuratastega, veespordivarustuse rent, sukeldumisvarustuse ja parve rent, parvsaun, giiditeenused maal ja vees, sukeldumiskoolitused ja palju muud.
    Lisaks aktiivsele tegevusprogrammile pakutakse sündmuse läbiviimise kohta uudses veepealses parvsaunakompleksis, mille juurde kuulub ka kümblustünn, ujuvterrass ning kaldal asuvad majutuskohad vaguni kupeedes. Suurematele gruppidele pakub peokohta kõrvalasuv Paekalda Puhkekeskus.
Paekalda puhkekeskus
Paekalda saun ja välialad Rummu karjääri kaldal, foto pärineb Paekalda Puhkekeskuse kodulehelt.

Paekalda Veespordi- ja Elamuskeskus Rummul.
Paekalda Puhkeskuse majutus, peoruumid ja teised aktiivsed tegevused Rummu karjääri kaldal.
Koduleht: https://www.paekalda.ee/ 

Järve Talu Aktiivpuhkekeskus
Järve Talu Aktiivpuhkekeskuses tehtud foto, discgolfi korv ja kits.

Järve talus ootab külalisi discgolfi rada ja vibulaskmine, talvisel ajal jõulumaa koos jõuluvana ja päkapikkudega.
Lisaks on nädalavahetustel avatud kohvik. 
Rohkem informatsiooni: https://www.facebook.com/puhkajarvel/ 

www.niitvaljagolf.ee

Niitvälja Golfis on parimad tingimused nii alustajale kui kogenud mängijale. Siinsed harjutusväljakud on pindalalt ja võimalustelt Baltikumi suurimad. Niitväljal asub ka professionaalne Golfikool, kus toimuvad nii noortetreeningud kui green cardi kursused. Klubihoones saab korraldada aastaringselt erinevaid üritusi kuni 250-le inimesele. Niitvälja Golfikeskuse külastajatele ja ümberkaudsetele elanikele pakub restoran T19 Resto kiiret einet ja ka rahulikumas atmosfääris maitsenaudinguid.

Kallaste turismitalu
Kallaste turismitalu, foto pärinneb kallastetalu.ee kodulehelt. Fotol mõnus suvitusala sauna ja aiatoolidega.

Kallaste turismitalu on ärksa hingega talu, kus jagub aktiivset tegevust nii suurtele kui väikestele. Talu kompleksi kuulub ka Kalju-lava, kus korraldatakse kontserte. Talus on taluloomad, disc golfi rada, palliplatsid, mänguväljak, taskaalulint, seikluspark jm. Pakutakse ka ööbimise võimalust.

Surfilauad merel.

Laulasmaa Surfikool asub loodusliku laguuni ääres, kus huvilisi ootavad turvalised ja õppimiseks ideaalsed tingimused. Surfikool pakub suvehooajal põnevaid surfilaagreid ja trenne nii lastele, kui täiskasvanutele. Koha peal on olemas tipptasemel purjelaua, wingfoilingu ning aerusurfi varustuse rent. Lisaks pakub Laulasmaa Surfikool ägedaid suviseid üritusi ettevõtetele ja toredaid puhkusepakette peredele. Lääne-Harju valla surfiparadiisi leiad Laulasmaa südames, LaSpa hotelli esisel rannal. Vaata ka Surfikool.

Kultuur ja ajalugu

Padise Klooster
Padise klooster, autor Katre Saar.

Padise klooster on Harjumaa silmapaistvamaid arhitektuurimälestisi. Kloostrikompleks on külastajatele avatud alates 2020. aasta maikuust pärast põhjalikku renoveerimiskuuri.

Padise kloostrikompleks on interaktiivne külastuskeskus, kus külastajail on võimalik tutvuda 14. sajandil rajatud tsistertslaste kloostri rikkaliku ajalooga. Kloostri kõrval paiknevas Padise mõisa endises valitsejamajas on piirkonna turismiinfo- ja teeninduskeskus. Padise kloostri kirikusaal on tänu heale akustikale ja erilisele aurale kujunenud hinnatud kontserdipaigaks.

1250. aasta paiku ehitas Dünamünde klooster Padisele varagooti stiilis paekabeli, kuhu 1305. a koliti kogu klooster. 1622. aastal sai Rootsi kuninga kingitusena kloostri endale Riia bürgermeister Thomas von Ramm, kelle perekond kasutas kloostrit üle 100 aasta eluruumidena. Pärast 1766. a põlengut ruumid enam elamiseks ei sobinud. Kloostrist kõrvale rajati Padise mõisa uus peahoone. Von Rammide valduses oli Padise mõis kuni võõrandamiseni 1919. aastal. Täna on mõis taas Rammide perekonna omanduses. Klooster ja selle kõrval asuv mõisa valitsejamaja on Lääne-Harju valla omanduses. Kloostrikompleksi haldab Lääne-Harju valla asutatud sihtasutus Padise Klooster.

Kas teadsid, et Padise klooster on oma õhustikuga olnud sündmuskohaks neljale filmile?
Verekivi (1972)
Karoliine hõbelõng (1984)
Musketärid 20 aastat hiljem (1992)
Kuninganna Anna saladus ehk Musketärid 30 aastat hiljem (1993)

Koduleht: https://padise.ee/ 

Padise mõis
Padise mõis, foto autor Kaupo Kalda.


Elegantne ja kauni arhitektuuriga Padise Mõis asub eemal linnakärast keset kaunist loodust.

Väärika ajalooga Padise mõisahoone pärineb 1770 aastast ja selle täielikult renoveeritud 20 erinäolist külalistetuba on maitsekalt ja ajastule vastavalt sisustatud.

Mõisakompleksile annab lisaväärtuse 2023. aasta sügisel avatud Butiikspaa, kus lisaks vee-ja saunakeskusele on ka 4 väga luksuslikku tuba.

Spaamaja on rajatud ajaloolise väärtusega 1836.aastal ehitatud endisesse Padise mõisa viljaaita. Huvitav neogooti stiilis hoone oma paksude paekivimüüridega ja võlvlagedega on ainulaadne kombinatsioon minevikust ja kaasaegsest luksusest.

Meie vee- ja saunakeskusest leiad: suure basseini, mullivann-jacuzzi, aurusauna, sanaariumi ja leilisaunad. Ilukeskuse poolel on võimalik valida erinevaid massaaže ja hoolitsusi.

Padise Mõis töötab üritustepõhiselt, pakkudes võimalust rentida ruume seminarideks, pidulikeks vastuvõttudeks ja erinevateks privaatseteks sündmusteks. Teie kasutuses on ajaloolised mõisasaalid ning majutus 20 tuba kuni 40-le külalisele. Lisaks on võimalik privaatselt rentida spaa sauna- ja veekeskust, et nautida lõõgastavat keskkonda vaid oma seltskonnaga.

Olete oodatud avastama Padise Mõisa võlu ning nautima unustamatut peatumist ajaloolises luksuslikus atmosfääris!

[email protected]

tel +372 608 7877

www.padisemois.ee

Vasalemma mõis ja kool
Vasalemma mõis, kus on ühtlasi Vasalemma Põhikool, foto autor Nature of Estonia.

Vasalemma mõis on piirkonna kroonijuveel, kus klassitsistlik arhitektuur ja ilusad pargid moodustavad harmoonilise terviku. Mõisahoone kõrgub uhkelt Läänemere kaldal, andes tunnistust möödunud aegadest ja aristokraatlikust elustiilist. Vasalemma mõisa hoone on igapäevaselt kasutuses Vasalemma Põhikooli hoonena, kuid Külastajatel on võimalus astuda ajas tagasi mõisat läbides ja avastada rikkalikku ajalugu ning imetleda kunagise mõisniku eluruumide hiilgust. 

UNUSTATUD MÕISAD külastuspäevade raames on võimalik suviti mõisahoonet külastada koos giidiga, lisaks korraldatakse hoones erinevaid üritusi. 

 

Keila-Joa loss Schloss Fall on neogooti stiilis ajalooline Eestimaa rüütliloss. See ärkas uuele elule aastal 2013, mil pärast põhjalikku renoveerimist avati taas külalistele oma uksed. Lossis asub butiikhotell, kus on ajastutruus ja stiilsed luksuslikud sviidid, restoran, muuseum ja veinikelder. Keila-Joa lossi muuseumis toimuvad erinevad kunstinäitused ning uhketes lossi saalides peetakse ka kontserte ja teatrietendusi.

Keila-Joa loss Schloss Fall koduleht https://www.schlossfall.com/et

Harju-Madise kirik
Harju-Madise kirik, autor Katre Saar.


Tänapäeval on see ainus kirik Eestis, mille tornis plingib navigatsioonimärgina majakatuli.

1764. aastal valminud kivikirik asub oletatavasti 13. sajandil ehitatud puukiriku kohal. Pühakoda mõjub paesel kõrgendikul poole kilomeetri kaugusel merest võimsa maamärgina. Kirik on olnud üks vähestest Eesti tuletorn-kirikutest.

Kiriku teeb ainulaadseks poolringi-kujuline läänetorn.

Massiivse keskaegse Harju-Risti kiriku ehitus algas 13.-14. sajandi vahetusel ja lõppes 15. sajandi esimesel poolel. Kiriku teeb ainulaadseks poolringi-kujuline läänetorn, mis oli algselt ümar. Tõenäoliselt 17. sajandil varisenud torn taastati vaid osaliselt. Kirikutornis asub Eesti teadaolevalt vanim tornikell 15. sajandi esimesest poolest.

Risti kirikaias asub Vaikuse laste rahupaik, mis on esimene omataoline Eestis. See on alternatiiv tavapärasele surnuaiale ja on mõeldud peredele, kelle laps on surnult sündinud või surnud vastsündinueas.

Klooga Holokausti memoriaal
Klooga Holokausti memoriaal.

Klooga koonduslaagris kinnipeetute mälestuseks püstitati laagri asukohale Nõukogude okupatsiooni ajal memoriaalkompleks. 1994. a septembris avati holokausti ohvritele mälestusmärk (arhitekt Rein Luup, kunstnik Heino Müller). 16. septembril 2013 avati Kloogal holokausti ohvrite mälestuspaigas Eesti Ajaloomuuseumi väliekspositsioon „Klooga laager ja holokaust". Väliekspositsioon annab ülevaate Klooga koonduslaagrist, mis oli üks paljudest Saksamaa sunnitöölaagritest. Väliekspositsioon on valminud Eesti Ajaloomuuseumi eestvedamisel ning koostöös Kultuuriministeeriumi ja Eesti Juudi Kogukonnaga. Ekspositsiooni arhitektuurse projekti autorid on Mari Rass ja Diana Taalfeld.

Kuidas minna?

Raudteepeatus: Klooga-Aedlinn; sõiduautode ja bussidega tulijad pääsevad parklasse Tallinna-Paldiski maanteelt, pärast raudteeülesõitu. Memoriaal ja ekspositsioon on kõigile külastajatele avatud ööpäev ringi ja tasuta.

Rohkem informatsiooni leiad https://klooga.nazismvictims.ee/avaleht/


Skulptor Amandus Adamsoni üks teoseid on Tallinnas asuv Russalka mälestussammas, mille inglifiguuri modelliks oli kunstniku juures koduabilisena teeninud Paldiski neiu Julie-Lisette Rootsi.

Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum on rajatud skulptor Amandus Adamsoni (12.11.1855 –26.06.1929) suveateljeesse Paldiskis. 19. sajandi lõpus valminud puitpitsiga kaunistatud suveateljee kinkis 2005. aastal Eesti riigile Adamsoni noorim tütar Maria Maddalena Carlsson. Maria suurim soov oli isa ehitatud maja säilimine ja avamine külastajatele. Põhjalikult restaureeritud ateljee avati 12.11.2010 Harjumaa Muuseumi filiaalina. Ateljeemaja, mis ühendab endas suvitamiseks vajalikud eluruumid ja maalimiseks sobiliku tööruumi, kavandas Amandus Adamson ise. Uhke tuulelipuga maja ruumipropotsioonis on kasutatud kuldlõiget ja unikaalseks teeb hoone keskel paiknev katuseaknaga ateljeeruum.

Teist sarnast 19. sajandil valminud kunstniku stuudiot pole Eestis teada. Kokku on majas ligikaudu 60 ruutmeetrit pinda, mis on jagatud 13 erineva uksega eraldatud ruumi vahel. Ruumidest väiksemad on küll alla ruutmeetri suured, kuid kõigis on aken. Kolme toa seinu katavad Adamsoni enda maalitud trafarettmaalingud. Ateljeemuuseumis saab tutvuda kuulsa skulptori elu ja loominguga, eksponeeritakse kunstnikule kuulunud mööbliesemeid, fotosid ja dokumente perekonnast. Aia uhkuseks on skulptori istutatud võimas lehis. Kõrvalhoones on suvel avatud ajutiste näituste galerii. Muuseumist saab laenutada jalgrattaid.

Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumi koduleht https://amandusadamson.ee/

Kõltsu mõis on omapärane vene puitpitsi, prantsuse akende ja värviliste klaasidega veranda poolest.

Laulasmaa liivaluidetel kõrguv Kõltsu mõis pakub erakordset elamust, mille sarnast on Eesti mõisate seas raske leida. Stiilne arhitektuur koos vene puitpitsi, prantsuse akende, viilkatuste ja veranda värviliste klaasidega loob Kõltsu mõisast meeldejääva ja rutiinivaba keskkonna, mis lubab hetkeks unustada, kus me ikkagi asume.

Kõltsu mõisas korraldatakse ka kontserte.

Kõltsu mõis on omapärane vene puitpitsi, prantsuse akende ja värviliste klaasidega veranda poolest.

Laulasmaa liivaluidetel kõrguv Kõltsu mõis pakub erakordset elamust, mille sarnast on Eesti mõisate seas raske leida. Stiilne arhitektuur koos vene puitpitsi, prantsuse akende, viilkatuste ja veranda värviliste klaasidega loob Kõltsu mõisast meeldejääva ja rutiinivaba keskkonna, mis lubab hetkeks unustada, kus me ikkagi asume.

Kõltsu mõisas korraldatakse ka kontserte.

Ohtu mõisas toimuvad suvel teatrietendused ja kontserdid, mil on avatud ka puhvet ja ettetellimisel võimalik laud sooja söögiga.

Ohtu näol on tegemist ühe kunstiväärtuslikuma mõisaansambliga kogu Eestis. Siinne mõisasüda on sündinud põhiosas 18. sajandi 60.-70. aastate vahetuse paiku ja sellisena hilisbarokliku stiilisuuna tüüpilisemaid näiteid. Teatud tugipunktiks dateeringu täpsustamisel on talli tuulelipul leiduv aastaarv 1769 - ilmsesti ka peahoone on valminud selle aasta paiku.

Käesalu Kunstikeskus - ood klassikalise kunsti loojatele ja austajatele

Ootame Sind külla nädalavahetuseti  nautima kunsti, loodust, head kohvi ja kohalikke küpsetisi.  Siin saad ennast avastada, laadida, mõtestada, arendada aga ka unistada, uneleda, või hoopis inspireeruda. Hea õnne korral kohtuda oma muusaga. 

Käesalu mõisa triiphoone ehk kasvuhoone või oranžerii on tõeliselt unikaalne paik Harjumaal. Siin võime Sinu lähedastele korraldada meeldejääva pikniku või kauni vastuvõtu mõne tähtpäeva või sündmuse tähistamiseks.  Lisaks valgusküllastele ruumidele saab siin nautida ka kaunist pargiala, kus looduslikud lilleniidud pakuvad visuaalset ja emotsionaalset naudingut. 


Kunstikeskuse koduleht https://www.kakuke.eu/

Matkarajad, giidide kontaktid jms.

Matkarada.ee
Siinsed paigad on oma ilu poolest teada peaaegu igale eestimaalasele. Veebilehel on iga raja kohta märgitud selle täpne asukoht, pikkus, läbimiseks kuluv aeg, kaart, foto jne:

Heiki Hõimoja tel 507 6007 eesti ja vene keeles

Tiina Laanejärv tel 5667 9368 eesti, inglise ja soome keeles (Paldiski piirkond). Võimalus tellida giidituur "Paldiski sõjaline ajalugu" kestusega 1,5-2 tundi.

Marvi Meriniit tel 5041 954 eesti ja saksa keeles

Anneli Pärlin tel 5304 0839 eesti, inglise, taani keeles

Kadri Strööm tel 5822 8369 eesti ja itaalia keeles

Helena Trei tel 557 2784 eesti, soome, inglise, vene keeles (Padise, Rummu ja ajaloolise Risti kihelkonna alad)

Andus Kuiva tel 5557 6087 eesti ja vene keeles (Paldiski, Pakri saared, Madise, Padise)

Külli Liebert tel 5648 9249, [email protected]  eesti, inglise ja hispaania keeles (Harjumaa)  

Vallo Sarapuu 504 9508 ekskursioonid väikebussiga Loode-Eestis www.mikrobuss.ee

Carmen Kressa 5898 2538 eesti ja inglise keeles (Paldiski, Laulasmaa, Padise)

Viimati uuendatud 05.05.2026

open graph imagesearch block image

Kas sellest lehest oli abi?