Eestis on looduskaitse ülesanded jagatud riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Riik on võtnud endale kohustuseks kaitsta kaitsealasid, kaitstavaid liike ja üksikobjekte (puud, kivid, allikad jne), kuid ka kohalik omavalitsus võib vabatahtlikult võtta kohaliku kaitse alla kohaliku tähtsusega loodusobjekte. Lisaks on võimalik üldplaneeringu kaudu kaitsta kohaliku tähtsusega metsi ja parke.
Riiklikult kaitstavateks loodusobjektideks on:
hoiualad;
kaitsealused liigid ja kivistised;
püsielupaigad;
kaitstava looduse üksikobjektid;
kaitsealad (rahvuspargid; loodus- ja maastikukaitsealad, maastikukaitsealade eritüüpidena kaitstakse parke, puistuid ja arboreetume).
Looduse mitmekesisuse säilitamiseks ja ohustatud liikide ning elupaikade soodsa seisundi tagamiseks on võetud kaitse alla 19,4% Eesti maismaast ja 27% territoriaalmerest.
Lääne-Harju vallas on kaitstavat territooriumi 28 347 hektarit (maismaa ala 11 109 hektarit ja kaitstav mereala 17 238 hektarit), mis moodustab 16,8% meie valla territooriumist. Rohkem informatsiooni kaitsealuste objektide kohta meie vallas leiate Keskkonnaagentuuri rakendusest https://keskkonnaportaal.ee/et/looduskaitse-arvudes
Looduse kaitsmine ja hoidmine on midagi, mida saab teha igaüks. Oluline on, et igaüks meist märkaks väärtuslikku looduskeskkonda ja kohandaks oma käitumist vastavalt, sest juba rikutud looduse taastamine on kordades kallim kui algse säilitamine. Loodushoiu põhimõtete rakendamine igas eluvaldkonnas tagab, et meid ümbritsev keskkond säilib nii kaitstavatel aladel kui ka väljaspool. Elurikkuse hoidmise kohta saab rohkem informatsiooni rubriigis elurikkuse hoidmine (vt. allapool).
Looduskaitse hõlmab kahte omavahel seotud poolt: kaitse korraldamist, millega tegelevad Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet ning järelevalvet, mida teeb Keskkonnaamet. Keskkonnaamet kontrollib looduskeskkonna kaitseks kehtestatud nõuete täitmist, et tagada meie loodusvarade seaduspärane ja säästlik kasutamine.
Elurikkuse hoidmine
Elurikkuse hoidmisele saab igaüks oma valikute ja teadlike tegudega kaasa aidata ja vastutasuks sellest kasu lõigata, sest loodusest saame kõik eluks vajaliku – toidu, vee, hapniku, materjalid ehituseks ja riieteks, kütused, ravimid, aga ka vaimseks terviseks vajaliku rahu ja vaikuse. Vaid kaitsealadel looduse hoidmisest ja kaitsmisest ei piisa.
Kui loodussõbralik on sind kodukoht?
Tartu Ülikooli välja töötatud rakenduse „Rohemeeter" abil saad teada, kui loodussõbralik on sind ümbritsev maastik ning mida saad ümbruskonna elurikkuse heaks ise ära teha.
Mida saame ise ära teha?
Mõned näited sellest, kuidas igaüks saab loodust hoida, on koondatud plakatile „Hoia, mida armastad!" - see on ka Eesti looduskaitse 110 juubeliaasta tunnuslause.
Üks lihtne ja palju vastukaja saanud soovitus aiapidajale on jätta osa murust oma koduaias niitmata. Niitmata murulapid aitavad suurendada liigirikkust ja toetada tolmeldajaid. Teavita mõnes metsikuma välimusega aianurgas elurikkuse hoidmisest ka naabrit ja möödakäijat ning tähista niitmata rohulapp siltide „Hoian siin elurikkust!" või „Ma ei ole laisk – hoian siin elurikkust!" abil. Sildid, mille leiab Keskkonnaameti kodulehelt ja Facebookist, saab igaüks ise välja printida ja kinnitada sobivale alusele oma aias.
Veel võimalusi elurikkuse hoidmiseks:
- Õpi tundma liikidele olulisi elupaiku, et osata neid märgata ja hoida;
- kasvata peenras, rõdukastis ja aiaservades rohkelt ja pikalt õitsevaid taimi, need pakuvad toitu mesilastele, kimalastele ja liblikatele;
- korja loodusest meie niiduliikide seemneid ning kasvata neid oma aias. Iga ruutmeeter kodumaiste õitsevate lilledega on tükike meie oma loodust;
- paigalda aeda lindude pesakaste ja putukahotelle;
- elurikkust soosib niitmata aianurk, kõdunev puutüvi, vana kiviaed, lehehunnik, oksakuhil ja sammaldunud kivi;
- hoia väikseid veesilmasid – lombid, tiigid, kraavid, ojakesed on olulised paljudele liikidele nii elupaigana kui joogikohana;
- põõsad ja hekid pakuvad lindudele pesitsus- ja varjepaiku;
- kasuta sünteetiliste taimekaitsevahendite asemel looduslikke, nt nõgesevett;
- ära sõdi umbrohuga seal, kus see sind ei sega – naat, võilill, ohakas ning paljud teised tülikaks peetud liigid on tolmeldajatele ja teistele putukatele väga olulised.
Oluline on ka see, et elurikkust väärtustav mõtteviis jõuaks koduaedadest ka avalikku ruumi. Kohalikud omavalitsused saavad kujundada haljasalasid nii seal kasvavad, kas täielikult või osaliselt niidutaimed, mis vajavad niitmist vaid paaril korral suve jooksul. Nii saame elurikkusele kaasa aidata ka linnaruumis.
Euroopa Komisjon avaldas 17. novembril 2021.a uue Euroopa Liidu mullastrateegia aastani 2030. Strateegia on osa ELi elurikkuse strateegiast aastani 2030 ning on ajendatud Euroopa rohelise kokkuleppe raames seatud keskkonna, kliima- ja elurikkuse eesmärkidest.
Muld on kõikide toiduahelate ja maapinna elurikkuse aluseks. Seetõttu on mullastrateegia eesmärkideks 2030. aasta vaates kaitsta muldade viljakust, vähendada erosiooni ja taastada degradeeritud muldasid, võidelda kõrbestumisega, taastada elurikkust, siduda kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja parandada pinna- ja põhjavee seisundit. Üldiseks eesmärgiks on, et kestlikud mulla majandamise tavad saaksid 2030. aastaks uueks standardiks.
Harju-Risti terviserada
Harju-Risti külas asub puiduhakkega kaetud 1 km pikkune terviserada, multifunktsionaalne spordiväljak ja kelgumägi, mis on ääristatud mitmekesise niidukooslusega.
Kogukondlik toidusalu
Padise kloostri valitsejamaja tarbeaias asub Eesti esimene kogukondlik toidusalu, mis rajati Lääne-Harju valla elanike endi poolt. Tarbeaia rajajad said inspiratsiooni asuda elurikkust võimendama ka oma aedades.
Kuula Eesti Loodusmuuseumi Öökulli akadeemia taskuhäälingut, kus vesteldakse bioloog Aveliina Helmiga sellest, kuidas saab igaüks olla looduskaitsja. Taskuhäälingut saab kuulata loodusmuuseumi kodulehelt.
Aveliina Helm artikkel „Sinu tegu loeb"
Pane ennast proovile Keskkonnaameti viktoriinidega:
- Kevadine mälumäng „17 kevadist hetke" ja tähesegadik;
- Kaitsealade päeva mälumäng „Hoia, mida armastad"
eElurikkuse portaal https://elurikkus.ee/
Lohusalu luitemetsad
Lääne-Harju Vallavolikogu võttis Lohusalu luitemetsad kohaliku kaitse alla ja moodustas Lohusalu maastikukaitseala 20.12.2022 otsusega nr 92. Lohusalu maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga on võimalik tutvuda SIIN.
Kaitseala koosseisu arvatakse järgmised munitsipaalmaa kinnisasjad: Ringmängu (katastritunnus 29501:007:1666), Laheda (katastritunnus 29501:007:1667), Linnuse (katastritunnus 29501:007:1664), Vana-Sadama tee L2 (katastritunnus 29501:001:0508) ja osaliselt munitsipaalmaa kinnisasjad: Lohusalu tee 108 (katastritunnus 29501:001:0774), Vana-Sadama tee L1 (katastritunnus 29501:001:0509), Vainu tee (katastritunnus 29501:001:0453).
Kaitstava ala suuruseks on 31,77 ha ja kaitseala jääb täies ulatuses munitsipaalomandis olevale maatulundusmaale ning transpordimaale (joonis 1).
Lääne-Harju Vallavolikogu algatas 31.08.2021 otsusega nr 71 Lohusalu luitemetsade kohaliku kaitse alla võtmise menetluse. Kaitse alla võtmise eesmärgiks on Lohusalu poolsaarele omaste maastike, luitemetsade ja vääriselupaikade kaitse ning virgestus- ja puhkevõimaluste parandamine.
Lohusalu luitemetsad paiknevad Lääne-Harju vallas Lohusalu külas. Kavandatava kaitseala suuruseks on 31,77 ha ja see jääb täies ulatuses munitsipaalomandis olevale maatulundusmaale. Täpsemalt hõlmab kavandatav kaitseala Ringmängu (29501:007:1666), Laheda (29501:007:1667), Linnuse (29501:007:1664) ja Vana-Sadama tee L2 (29501:001:0508) kinnistuid ning osaliselt Lohusalu tee 108 (29501:001:0774), Vana-Sadama tee L1 (29501:001:0509), Vainu tee (29501:001:0453) kinnistuid. Kaitse alla võtmise menetluse läbiviijaks on Lääne-Harju Vallavalitsus.
Lääne-Harju Vallavolikogu algatas 31.08.2021 otsusega nr 71 Lohusalu luitemetsade kohaliku kaitse alla võtmise menetlus. Kaitse alla võtmise eesmärgiks on Lohusalu poolsaarele omaste maastike, luitemetsade ja vääriselupaikade kaitse ning virgestus- ja puhkevõimaluste parandamine. Esmakordne avalik väljapanek toimus 20. septembrist 3. oktoobrini 2021. aastal ja avalik arutelu 27. oktoobril kell 17.00 Lääne-Harju Vallavalitsuses.
Lohusalu luitemetsade kohalike kaitse alla võtmise algatamise ja esmakordse avalikustamise järel ei muutunud Lohusalu luitemetsade kohaliku kaitse alla võtmise põhiseisukohad. Kuna avalikustamise käigus laekus kaitse-eeskirja täiendamiseks arvukalt ettepanekuid, mille alusel täiendati nii kaitse-eeskirja kui ka seletuskirja, korraldab Lääne-Harju Vallavalitsus dokumentide teistkordse avaliku väljapaneku
Teistkordne avalik väljapanek toimub 7. märtsist 20. märtsini 2022. aastal. Avaliku väljapaneku jooksul esitatud ettepanekutele, küsimustele ja vastuväidetele vastatakse hiljemalt 28. märtsiks, uut avalikku arutelu ei korraldata.
Looduskaitseseaduse § 9 lõike 71 tuleb loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluses ettepaneku või vastuväite esitamisel tmärkida selgelt väljendatud ettepanek või vastuväide ning põhjendused:
1) loodusväärtuste esinemise või puudumise kohta;
2) kaitsekorra põhjendatuse kohta;
3) info kehtivate haldusaktide või pooleliolevate haldusakti andmise menetluste kohta, mis võivad mõjutada loodusobjekti kaitse alla võtmist;
4) muud olulised asjaolud, mis võivad mõjutada loodusobjekti kaitse alla võtmist.
Kohaliku kaitse alla võtmise ettepanek
Lohusalu Poolsaare Loodusselts (registrikood 80551530) esitas Lääne-Harju Vallavalitsusele Lohusalu luitemetsade kohaliku kaitse alla võtmise ettepaneku, millele oli lisatud PhD Anneli Palo ekspertarvamus „Lohusalu luitemetsade loodusväärtuslikkus" ning Liis Marmori ja Tiiu Kuppari ekspertarvamus „Lohusalu võimaliku kaitseala ning valitud lähedaste alade samblike ning sammalde kaitseväärtused".
Eksperthinnang
Lohusaare Poolsaare Loodusseltsi poolt esitatud kohaliku kaitse alla võtmise ettepaneku ekspertiisi koostas OÜ Elusloodus (registrikood 12142107) juhatuse liige ja zooloog Uudo Timm.
Kohaliku kaitse alla võtmise algatamine
Teistkordne avalik väljapanek
Viimati uuendatud 01.10.2025
