Lääne-Harju vald on lasknud teadlastel ja ekspertidel kaardistada, mis tõenäoliselt järgmise kümmekonna aasta jooksul meie ilmaoludes muutub ning mida saame ära teha, et muutused meie elu võimalikult vähe segaks. Allpool on toodud soovitused, mida on mõistlik järgida nii korteriühistutel, eramute omanikel kui ettevõtetel.
Muutuvateks ilmadeks valmistumine nõuab ka investeeringute tegemist. Seetõttu oleme kokku koondanud ka info rahastusvõimaluste kohta. Toetuste taotlemise võimalusi tekib juurde – soovitame siia iga paari kuu tagant taas pilgu peale visata.
Kliimamuutuste mõjud meie vallas on pigem leebed. Raskused ja ebamugavused on ületatavad. Seega ongi Lääne-Harju valla hoiakuks ja loosungiks kliima- ning ilmastikumuutustega kohanemisel: “Ilm muutub? Pole hullu!”
Teadlaste ja ekspertide analüüsid on välja toonud kolme sorti muutusi, mis meie igapäevaelu aastaringi lõikes ees ootavad. Need puudutavad suvekuumust, vihma ja tuult ning loomade-taimedega seotud muutusi.
Kuumemad suved
- Sagenevad kuumalained ja perioodid, mil ka öösel ei jahtu õhk maha.
- Linnalistes piirkondade võimendab kuumust veelgi soojussaare efekt.
- Suvekuumus mõjutab tervist: ennekõike on ohustatud eakad, kroonilisi haigusi põdevad inimesed ja väikelapsed.
- Energiakulu kasvab, sest senisest märksa rohkem on vaja ruume jahutada.
Tormid ja vihmad
- Vihmad on tugevamad ja sagedasemad. Sellest võivad tekkida kohalikud üleujutused, mis võivad kahjustada teid, hooneid ja haljastust.
- Tormid on sagedasemad ja raskemini ennustatavad. Tormide ajal sageneb elektrikatkestuste ja muude kahjustuste oht.
- Ka talved on tormisemad ja vihmasemad, praegusest soojemad ja muutlikumad. Libedus, jäide, tormid ja sademed teevad liikumise raskemaks, elektriliinidele kogunev lumi ja jäide võib kaasa tuua liinide purunemise ning elektrikatkestused.
Võõrliigid ja mõju põllumajandusele
- Kliimamuutus loob uued tingimused, mis soodustavad paljude võõrliikide levikut ja püsimist piirkondades, kus nad varem ellu ei jäänud.
- Ilmastikumuutused muudavad põllumajandussaagi ebakindlamaks: kuumus, põud ja uued kahjurid vähendavad saagikust. See võib muuta toidu kallimaks ja mõne toidugrupi kättesaadavus võib väheneda.
Iga korteriühistu, eramuomanik koos naabritega ja ettevõte saab astuda jõukohaseid samme, et kliimamuutuste mõjusid vähendada.
- Renoveeri hoone(d) ja paranda energiaklassi. Nii mõjutavad äärmuslikud või kõikuvad välistemperatuurid vähem hoone sisetemperatuuri ning ühtlase mõnusa temperatuuri hoidmine aasta ringi on odavam.
- Tooda ja salvesta elektrit ise. Näiteks päikesepaneelid ja akupangad aitavad tormidest tekitatud ajutisi elektrikatkestusi mugavamalt üle elada.
- Tee vee äravoolu süsteemid korda, süvenda ja laienda kraave. Vaata ringi sellise pilguga: kui järsku sajab vihma poole tihedamalt ja poole kauem, kui muidu, siis kas ka see vesi saab ära voolata?
- Istuta hoonete ümbrusse ja liikumisteede äärde puid. Puud vähendavad soojussaarte riski, hajutavad kuumust ja pakuvad varju.
- Mõtle läbi ja pane valmis kriisivaru. Tormid, tugevad vihmad ja võimalikud elektrikatkestused võivad tähendada, et paari ööpäeva kriisivaru võib vaja minna. Kuidas jätkub ettevõtte töö? Kuidas saad hakkama kodus ja kuidas aitate naabritega üksteist?
Muutuvaks ilmaks valmistumine võib nõuda investeeringuid: maja renoveerimist, sademeveelahenduste korrastamist, energiakulu vähendamist või energiavarustuse parandamist. Osa sellistest töödest on võimalik teha toetuse või soodsama rahastuse abil.
Toetusvoorud avanevad ja sulguvad kiiresti. Allolev info on uuendatud 31. augustil 2026. Kui praegu sobivat toetust ei ole, tasub sellele lehele mõne aja pärast uuesti pilk peale visata.
Korteriühistule
Lääne-Harju valla korterelamute õuealade haljastuse ja hoovide korrastamise toetus
Lääne-Harju vald toetab korterelamute õuealade ja hoovide korrastamist. Toetust saab kasutada muu hulgas haljas- või puhkeala rajamiseks, puude, põõsaste ja muude taimede soetamiseks ja istutamiseks, amortiseerunud rajatiste lammutamiseks, inventari ja prügikonteinerite hoiukohtade rajamiseks või korrastamiseks, mängu- ja spordiväljakute ning parkimiskohtade ja kõnniteede rajamiseks või parandamiseks.
Toetus katab kuni 50% tegevuse maksumusest. Ühele taotlejale on toetuse ülempiir 2000 eurot, vähemalt 45 korteriomandiga korteriühistule 3000 eurot. Mitme kõrvuti asuva korterelamu ühistaotluse korral liidetakse taotlejate piirmäärad ja sellele lisandub 1000 eurot.
Tänavune taotlusvoor toimus 1. märtsist 1. aprillini ja on lõppenud, kuid järgmise aasta projekti ja vajalikud korteriühistu otsused tasub juba aegsasti ette valmistada. Vaata Lääne-Harju valla korterelamute õuealade haljastuse ja hoovide korrastamise toetuse tingimusi.
Riiklik korterelamute rekonstrueerimistoetus
Riikliku rekonstrueerimistoetuse abil saab teha kortermaja terviklikult energiatõhusamaks ning parandada selle sisekliimat. Praegu ei ole uus taotlusvoor avatud.
Kui ühistul on lähiaastatel plaanis suurem renoveerimine, tasub ettevalmistustega alustada juba enne järgmise vooru avanemist: teha vajalikud uuringud ja auditid, valmistada ette projekt ning jõuda ühistus põhimõtteliste otsusteni. Nii ei pea toetuse avanedes alustama nullist. Vaata korterelamute rekonstrueerimistoetuse infot.
Kui renoveerimisplaanid juba paigas ja järgmist toetusvooru ei kannata oodata
Praegu on avatud EISi korterelamu renoveerimislaen ühistutele, kes ei saa pangast renoveerimislaenu või saavad ebamõistlike tingimustega pakkumise. Laenusumma võib olla kuni 3 miljonit eurot, periood kuni 30 aastat ja intress alates 2% + 6 kuu euribor. Vaata korterelamu renoveerimislaenu tingimusi.
Avatud on ka korterelamulaenu käendus, millega EIS võib käendada kuni 80% pangalaenust juhul, kui pank hindab ühistu riski tavalisest suuremaks. Käendust taotletakse panga kaudu. Vaata korterelamulaenu käenduse tingimusi.
Eramuomanikule
Väikeelamute rekonstrueerimistoetus
Riiklik väikeelamute rekonstrueerimistoetus on varasemates voorudes aidanud rahastada näiteks maja soojustamist, akende vahetamist, kütte- ja ventilatsioonisüsteemide uuendamist ning taastuvenergia kasutuselevõttu.
Praegu on taotlusvoor suletud. Kui maja vajab suuremat renoveerimist, tasub vajalikud tööd ja nende järjekord juba läbi mõelda ning jälgida uue toetusvooru avanemist. Vaata väikeelamute rekonstrueerimistoetuse infot.
Hajaasustuse programm
Hajaasustusega piirkonnas asuvatele majapidamistele mõeldud programmist saab toetada vee- ja kanalisatsioonisüsteeme, juurdepääsuteid ning elektrivõrguga ühendamata majapidamise autonoomset elektrisüsteemi.
Maksimaalne toetus on 6500 eurot ühe majapidamise kohta ning taotleja ja kaastaotleja oma- ja kaasfinantseering peab kokku moodustama vähemalt 33% projekti abikõlblikest kuludest.
Tänavune taotlusvoor toimus 2. veebruarist 2. aprillini ja on lõppenud. Kui sinu majapidamine vastab programmi tingimustele, tasub järgmise vooru jaoks vajalikud tööd ja projekt aegsasti ette valmistada. Programmi saab kasutada Lääne-Harju valla hajaasustusega piirkondades; kogu Paldiski linna territoorium on tiheasustusala ja seal hajaasustuse programmi toetust taotleda ei saa. Vaata Lääne-Harju valla hajaasustuse programmi tingimusi.
Ettevõttele
Ka ettevõtetele mõeldud energia- ja ressursitõhususe toetuste võimalused muutuvad kiiresti. Kaks olulist 2026. aasta meedet on praeguseks uutele taotlustele suletud.
KIKi ettevõtete ressursi- ja energiatõhususe toetus võimaldas rahastada energiatõhusust ja ressursikasutust parandavaid investeeringuid. Voor suleti 20. aprillil 2026, sest eelarvelised vahendid said täis. KIK otsib võimalusi täiendava raha leidmiseks, mistõttu tasub meetme infot edasi jälgida. Vaata KIKi ressursi- ja energiatõhususe toetuse infot.
PRIA maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetusega sai toetada muu hulgas ressursitõhusust, uusi tehnoloogiaid ning ettevõtte oma energia tootmise ja salvestamise lahendusi. PRIA peatas uute taotluste vastuvõtu 12. juunil 2026, sest esitatud taotluste maht ületas meetme eelarve. Kui menetluse käigus raha vabaneb, võib PRIA taotluste vastuvõtu uuesti avada.
Vaata PRIA investeeringutoetuse hetkeseisu ja tingimusi.
Praegu pole sobivat toetust? Valmistu järgmiseks vooruks
Suuremate eramute ja kortermajade energiatõhususe toetuste puhul on praegu pigem ettevalmistamise kui taotlemise aeg. See ei tähenda, et vajalikud tööd peaksid ootele jääma.
Kui sinu maja, korteriühistu või ettevõte vajab lähiaastatel suuremat investeeringut, tasub juba praegu:
panna paika kõige vajalikumad tööd ja nende järjekord;
uurida hoone energiakasutust ning vajadusel tellida energiaaudit;
hinnata sademevee, kuumuse ja elektrikatkestustega seotud riske;
võtta esialgsed hinnapakkumised ja hinnata omafinantseeringu võimalusi;
korteriühistus arutada investeeringud elanikega läbi ja valmistada ette vajalikud otsused;
ettevõttel valmistada ette auditid, projektid ja investeerimisplaan;
kontrollida toetuse tingimusi alati enne tööde alustamist või siduvate lepingute sõlmimist.
Uuendame siin toetuste infot jooksvalt. Kui praegu sobivat võimalust ei ole, tasub sellele lehele mõne kuu pärast uuesti pilk peale visata.
- Tänavavalgustus vallas on üle viidud LED-valgustitele, mis on nii keskkonnasõbralikumad kui ka rahaliselt säästlikumad.
- Vallavalitsusse kui ka allasutustesse on rajatud jäätmete liigiti kogumise jaamad.
- Sademevee ärajuhtimise süsteemid vallas vastavad lähiaastate vihmaprognoosidele ja täienevad järjepidevalt iga aastaga.
- Vallal on valmimas kriisiplaanid, mis arvestavad kõigi valla elanikega.
Projekti kestvus 31.01.2025 – 31.12.2026
Projekti kogumaksumuseks on 102 962 eurot, millest 64 866,06 eurot on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus ning 38 095,94 eurot omafinantseering koos Lääne-Harju ja Kiili vallaga.
Projekti kontakt:
Projektiga koostatakse Lääne-Harju, Saku ja Kiili valdade kliima- ja energiakava rakenduskava, mis määratleb konkreetsed sammud, mõõdikud ja vajaliku eelarve kliimaeesmärkide saavutamiseks aastaks 2030. Lisaks suurendatakse elanike kaasatust ja teadlikkust kliima- ja energiateemadel koolitusprogrammide ja teabekampaaniatega. Eesmärk on võimaldada elanikel aktiivselt osaleda kliimameetmetes ning anda oma panus kohalike ja riiklike kliimaeesmärkide saavutamiseks.
Toimunud üritused/rakenduskava koostamise protsess
18.03.2026 Kliimavaldkonna koolitus - planeerimine
Koos kestlikuma tuleviku suunas Täna toimus Lääne-Harju vallavalitsuses esimene kliimavaldkonna koolitus, mis tõi kokku Saku, Kiili ja Lääne-Harju valdade planeerimisvaldkonnaga seotud ametnikud. Päev pakkus rohkelt uusi teadmisi ja praktilisi kogemusi, mida jagasid oma ala eksperdid:
- Maris Arro ja Agne Aruväli Kliimaministeeriumist
- Anna Semjonova Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist
- Taavi Valgmäe Viimsi vallavalitsusest
- Alice Närep ettevõttest Skepast&Puhkim
Koolituste sari on osa kolme valla ühisest projektist, mille eesmärk on täiendada kliima- ja energiakava ning tugevdada teavitustööd.
Projekti kaasrahastab Euroopa Liit.
Viimati uuendatud 31.08.2026
