Lääne-Harju vald on lasknud teadlastel ja ekspertidel kaardistada, mis tõenäoliselt järgmise kümmekonna aasta jooksul meie ilmaoludes muutub ning mida saame ära teha, et muutused meie elu võimalikult vähe segaks. Allpool on toodud soovitused, mida on mõistlik järgida nii korteriühistutel, eramute omanikel kui ettevõtetel.
Muutuvateks ilmadeks valmistumine nõuab ka investeeringute tegemist. Seetõttu oleme kokku koondanud ka info rahastusvõimaluste kohta. Toetuste taotlemise võimalusi tekib juurde – soovitame siia iga paari kuu tagant taas pilgu peale visata.
Kliimamuutuste mõjud meie vallas on pigem leebed. Raskused ja ebamugavused on ületatavad. Seega ongi Lääne-Harju valla hoiakuks ja loosungiks kliima- ning ilmastikumuutustega kohanemisel: “Ilm muutub? Pole hullu!”
Teadlaste ja ekspertide analüüsid on välja toonud kolme sorti muutusi, mis meie igapäevaelu aastaringi lõikes ees ootavad. Need puudutavad suvekuumust, vihma ja tuult ning loomade-taimedega seotud muutusi.
Kuumemad suved
- Sagenevad kuumalained ja perioodid, mil ka öösel ei jahtu õhk maha.
- Linnalistes piirkondade võimendab kuumust veelgi soojussaare efekt.
- Suvekuumus mõjutab tervist: ennekõike on ohustatud eakad, kroonilisi haigusi põdevad inimesed ja väikelapsed.
- Energiakulu kasvab, sest senisest märksa rohkem on vaja ruume jahutada.
Tormid ja vihmad
- Vihmad on tugevamad ja sagedasemad. Sellest võivad tekkida kohalikud üleujutused, mis võivad kahjustada teid, hooneid ja haljastust.
- Tormid on sagedasemad ja raskemini ennustatavad. Tormide ajal sageneb elektrikatkestuste ja muude kahjustuste oht.
- Ka talved on tormisemad ja vihmasemad, praegusest soojemad ja muutlikumad. Libedus, jäide, tormid ja sademed teevad liikumise raskemaks, elektriliinidele kogunev lumi ja jäide võib kaasa tuua liinide purunemise ning elektrikatkestused.
Võõrliigid ja mõju põllumajandusele
- Kliimamuutus loob uued tingimused, mis soodustavad paljude võõrliikide levikut ja püsimist piirkondades, kus nad varem ellu ei jäänud.
- Ilmastikumuutused muudavad põllumajandussaagi ebakindlamaks: kuumus, põud ja uued kahjurid vähendavad saagikust. See võib muuta toidu kallimaks ja mõne toidugrupi kättesaadavus võib väheneda.
Iga korteriühistu, eramuomanik koos naabritega ja ettevõte saab astuda jõukohaseid samme, et kliimamuutuste mõjusid vähendada.
- Renoveeri hoone(d) ja paranda energiaklassi. Nii mõjutavad äärmuslikud või kõikuvad välistemperatuurid vähem hoone sisetemperatuuri ning ühtlase mõnusa temperatuuri hoidmine aasta ringi on odavam.
- Tooda ja salvesta elektrit ise. Näiteks päikesepaneelid ja akupangad aitavad tormidest tekitatud ajutisi elektrikatkestusi mugavamalt üle elada.
- Tee vee äravoolu süsteemid korda, süvenda ja laienda kraave. Vaata ringi sellise pilguga: kui järsku sajab vihma poole tihedamalt ja poole kauem, kui muidu, siis kas ka see vesi saab ära voolata?
- Istuta hoonete ümbrusse ja liikumisteede äärde puid. Puud vähendavad soojussaarte riski, hajutavad kuumust ja pakuvad varju.
- Mõtle läbi ja pane valmis kriisivaru. Tormid, tugevad vihmad ja võimalikud elektrikatkestused võivad tähendada, et paari ööpäeva kriisivaru võib vaja minna. Kuidas jätkub ettevõtte töö? Kuidas saad hakkama kodus ja kuidas aitate naabritega üksteist?
Siit lehelt leiad pidevalt uueneva ja ajakohase ülevaate parasjagu aktiivsetest toetuste taotlemise võimalustest, et oma kodu või ettevõte kliimakindlamaks muuta. Ära jäta tasuta pakutavat raha kasutamata!
Korteriühistule:
Eramuomanikule:
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse väikeelamute kütteseadmete uuendamise toetus. Toetuse maksimaalne summa on 10 000 eurot väikeelamu kohta. Vaata lähemalt ja taotle: https://eis.ee/teenused/kutteseadmete-toetus/
Ettevõttele:
- Keskkonnainvesteeringute Keskuse ettevõtete ressursi- ja energiatõhususe toetus. Toetatakse mh energiatõhusust suurendavaid investeeringuid. Toetuse maksimaalne summa on 55 000 eurot. Vaata lähemalt ja taotle: https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/ressursi-ja-energiatohusus-ning-ohutu-materjaliringlus-ettevotetele
- Põllumajanduse Registrite ja Infosüsteemide Ameti maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus. Toetatakse mh päikese-, tuule- ja akupargi rajamist või elektrienergia tootmisseadme ja elektrienergiat salvestava seadme soetamist ja paigaldamist. Toetuse maksimaalne summa on 200 000 eurot. Vaata lähemalt ja taotle: https://www.pria.ee/toetused/maapiirkonna-ettevotjate-konkurentsivoime-suurendamise-investeeringutoetus-2026
- AVATUD 14.–22.04.26! Põllumajanduse Registrite ja Infosüsteemide Ameti toetus maaparandussüsteemi eesvoolu uuendamise ning keskkonnakaitserajatise ehitamise ja uuendamise investeeringuteks. Eesmärk on tagada kliimamuutuste tingimustes põllumajandussektori vastupanuvõime ning vähendada saagi kadu. Toetuse maksimaalne summa on 2,5 miljonit eurot. Vaata lähemalt ja taotle: https://www.pria.ee/toetused/eesvoolu-uuendamise-ning-keskkonnakaitserajatise-investeeringutoetus-2026
- Tänavavalgustus vallas on üle viidud LED-valgustitele, mis on nii keskkonnasõbralikumad kui ka rahaliselt säästlikumad.
- Vallavalitsusse kui ka allasutustesse on rajatud jäätmete liigiti kogumise jaamad.
- Sademevee ärajuhtimise süsteemid vallas vastavad lähiaastate vihmaprognoosidele ja täienevad järjepidevalt iga aastaga.
- Vallal on valmimas kriisiplaanid, mis arvestavad kõigi valla elanikega.
Projekti kestvus 31.01.2025 – 31.12.2026
Projekti kogumaksumuseks on 102 962 eurot, millest 64 866,06 eurot on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus ning 38 095,94 eurot omafinantseering koos Lääne-Harju ja Kiili vallaga.
Projekti kontakt:
Projektiga koostatakse Lääne-Harju, Saku ja Kiili valdade kliima- ja energiakava rakenduskava, mis määratleb konkreetsed sammud, mõõdikud ja vajaliku eelarve kliimaeesmärkide saavutamiseks aastaks 2030. Lisaks suurendatakse elanike kaasatust ja teadlikkust kliima- ja energiateemadel koolitusprogrammide ja teabekampaaniatega. Eesmärk on võimaldada elanikel aktiivselt osaleda kliimameetmetes ning anda oma panus kohalike ja riiklike kliimaeesmärkide saavutamiseks.
Toimunud üritused/rakenduskava koostamise protsess
18.03.2026 Kliimavaldkonna koolitus - planeerimine
Koos kestlikuma tuleviku suunas Täna toimus Lääne-Harju vallavalitsuses esimene kliimavaldkonna koolitus, mis tõi kokku Saku, Kiili ja Lääne-Harju valdade planeerimisvaldkonnaga seotud ametnikud. Päev pakkus rohkelt uusi teadmisi ja praktilisi kogemusi, mida jagasid oma ala eksperdid:
- Maris Arro ja Agne Aruväli Kliimaministeeriumist
- Anna Semjonova Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist
- Taavi Valgmäe Viimsi vallavalitsusest
- Alice Närep ettevõttest Skepast&Puhkim
Koolituste sari on osa kolme valla ühisest projektist, mille eesmärk on täiendada kliima- ja energiakava ning tugevdada teavitustööd.
Projekti kaasrahastab Euroopa Liit.
Viimati uuendatud 25.03.2026
