Täna ei ole vald veel alustanud planeerimist ega teinud otsuseid. Me oleme alles ettevalmistavas faasis, kus hindame, kas Änglema piirkond, mille riik pakkus välja potentsiaalse tuulepargi asukohana, võiks olla sobiv paik, kus taastuvenergiaga vallas edasi minna. Tegemist on RMK-le kuuluva maa-alaga, kus Põhjamaade taastuvenergia arendaja Vindr soovib alustada põhjalikumat analüüsi.
Tuuleenergia planeerimine valla territooriumine paneb meile vastutuse, kuid annab ka võimaluse seista selle eest, et protsess oleks läbipaistev, kogukond oleks kaasatud ja küsimused saaksid vastused. Enne, kui saame lõplikult öelda “jah” või “ei”, tuleb võimaliku tuulepargiga kaasnevaid mõjusid põhjalikult uurida.
Selle protsessi keskmes on koostöö kolme osapoole vahel: kogukond, vald ja arendaja Vindr. Soovime, et koostöö oleks avatud ja toimuks sisuline, konstruktiivne dialoog. Inimesed, kes siin elavad, on kõige paremini positsioneeritud ütlema, millised on kohaliku elukeskkonna eripärad, millised murekohad või ootused võivad olla ja milliseid lahendusi võiks kaaluda. Just seetõttu oleme kokku leppinud, et enne planeerimisega alustamist toimuvad mitmed infopäevad ja arutelud - nii maaomanikele, kohalikele elanikele kui kogukonna eestvedajatele.
Tuulepargi planeerimine on põhjalik protsess, mitte kiirete otsuste jada. Me räägime võimalusest, mitte paratamatusest, tehes seda viisil, mis võtab arvesse valla looduskeskkonda, inimesi ning tuleviku vajadusi.
Kindlasti tekitab tuuleenergia palju küsimusi. Miks üldse uusi parke vaja on? Kui kaugel elamutest võivad tuulikud olla? Mida tähendab see minu kinnisvara väärtuse või elukeskkonna jaoks? Mis kasu saab kohalik kogukond? Kõik need küsimused on õigustatud ja neile tuleb leida selged vastused. Selleks valmistame koostöös protsessis osalejatega ette korduma kippuvate küsimuste (KKK) rubriigi, korraldame avalikke arutelusid ning loome lisaks seadusandluses ette nähtud võimalustele erinevaid turvalisi viise esitada oma seisukohti. Planeerimisetapis saab arvestada tagasisidega ning ennetada murekohti, sealhulgas tuginedes senisele kogemusele Paldiski tuulepargiga.
Samas on oluline mõista ka laiemat konteksti. Taastuvenergia tootmise ülesehitamine piisavas mahus ja hajusalt üle Eesti on meie riigi jaoks energiajulgeoleku tagamiseks võtmetähtsusega. Üsna selge ja arusaadav on, et põlevkivil põhinev energiatootmine ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik ei majanduslikult ega looduskeskkonna seisukohalt. Energiatootmiseks tuleb seda põletada miljoneid tonne aastas, kuid juurde seda kahjuks sellises mahus ei teki. Tuuleenergia on täna üks kiiremaid ja taskukohasemaid viise, kuidas riiklikult ja regionaalselt olulist energiat lisaks toota ning tagada energiasõltumatus.
Kohalikul tasandil ei tähenda taastuvenergia arendamine üksnes elektritootmist, vaid ka võimalust tugevdada kogukonda ja investeerida tulevikku. Taastuvenergia arendamine võiks tuua siia piirkonda käegakatsutavat heaolu. See tähendab näiteks paremaid teid ja ligipääse, toetust külade ühistele ettevõtmistele, võimalusi uuendada kohalikke mängu- ja spordiväljakuid ning turvalist liikumisvõrgustikku. Talu- ja lähipiirkonna jaoks võib see tähendada stabiilsemaid ühendusi, uusi teenuseid ja ühiselt kokkulepitud investeeringuid, mis parandavad elu kvaliteeti just seal, kus inimesed igapäevaselt liiguvad ja elavad. Ka vallale avab see võimaluse tugevdada oma tulubaasi ning suunata lisanduvat tulu haridusse, noorsootöösse, kultuuri- ja sporditaristusse ning innovatsioonivõimekusse. Pikas plaanis näen ma Lääne-Harjut piirkonnana, mis suudab end ise energiaga varustada, on ettevõtetele atraktiivne, kogukondadele toetav ning keskkonnalt hoitud.
On tavapärane, et osa arutelust keskendub sellele, milline võiks olla kohalikele elanikele ja vallale otsene kasu - olgu selleks panus taristusse, toetus kogukondlikele algatustele või muud kokkuleppelised lahendused. See arutelu on loomulik osa protsessist.
Meie soov on teha arukaid otsuseid koos inimestega, keda need kõige enam puudutavad. Sel eesmärgil kaasatakse Antropoloogia keskus, mis hakkab viima läbi intervjuusid meie valla inimestega, et välja selgitada ettepanekud, parimad lahendused ja ka murekohad. Usun, et see on hea viis edasiliikumiseks meie kogukonda tugevdaval viisil. Me ei välista midagi ega kiirusta kuskile, aga me peame julgema uurida ja arutada.
Ettevõtjad, volikoguliikmed ja elanikud - teie arvamus on oluline! Leidke võimalus selle avaldamiseks mulle kirjutades, jaanuaris toimuvatel infoseminaridel osaledes või vestlustes antropoloogidega. Olgem avatud, tulevikku vaatavad ning lahendustele orienteeritud!
Koostöiselt,
Jaanus Saat
Lääne-Harju vallavanem