Sünniperest lahkumine on lapse jaoks mõistagi raske sündmus, mistõttu on ääretult oluline leida talle toetav, mõistev ja turvaline kodu. Eesmärk on leida hoolduspered kõigile lastele, kes on mingil põhjusel oma vanematest eraldatud, et me ei peaks paigutama lapsi ei turva- ega asenduskodudesse.
Iga aastaga satuvad Eesti sotsiaalsüsteemi kümned kuni sajad lapsed olukorda, kus nende edasine elupaik tuleb kiiresti ja hoolikalt lahendada. Kui tagasipöördumine sünniperre ei ole võimalik, on riik ja kohalikud omavalitsused keskendunud sellele, et leida laste jaoks püsiv ja hooliv kodu ja seda eelistatult hooldus- või lapsenduspere.
Sobiva perekonna leidmine nõuab aega, ettevalmistust ja põhjalikku hindamist.
Teekond hooldus- või lapsendajaks saamiseni algab esmavestlusest Sotsiaalkindlustusametiga (SKA). See annab huvilistele ülevaate protsessist, vajalikest dokumentidest ja pereuuringu sisust. Pärast mõtlemisaega saab pere esitada avalduse ning motivatsioonikirja. SKA viib seejärel läbi kodukülastuse, pereuuringu intervjuu ja suunab pere PRIDE koolitusele - kõik see on selleks, et tagada lapsele sobiv ja turvaline keskkond.
Pere hindamisel analüüsitakse nii elutingimusi kui ka peresuhet, varasemaid kogemusi ja valmisolekut toetada lapse sidet bioloogilise perega. Vajaduse korral suunatakse perekond erialaspetsialistide juurde (nt paarisuhte või leinaga tegelevad nõustajad). Kui pere läbib ettevalmistuse edukalt, märgitakse nende andmed konfidentsiaalselt sotsiaalteenuste registrisse (STAR) ning alustatakse sobiva lapse otsimist koostöös kohalikuga.
Kes on hoolduspere, kriisihoolduspere ja erihoolduspere?
Hoolduspere roll on tagada lapsele igapäevane hool ja turvatunne: kas ajutiselt või kuni täiskasvanuks saamiseni.
Erihoolduspere ja kriisihoolduspere teenused on ette nähtud neile lastele, kellel on suurem hooldusvajadus või kellele tuleb leida koht kiiresti: kriisihoolduspere peab olema valmis last vastu võtma lühikese etteteatamisega ja pakkuma kuni 90 päeva kestvat tuge.
Tasustamine varieerub vastavalt teenusele: erihoolduspere tasu on ligikaudu 55 eurot päevas (bruto), kriisihooldusperele makstakse valmisolekutasu ning teenuse eest omavalitsuse poolt vähemalt 44 eurot päevas (bruto). Lisaks katab omavalitsus lapse isiklikud kulud.
Lapsele sobiva pere valikul lähtutakse alati lapse huvidest, kultuurilisest ja keelelisest taustast ning eripäradest - otsused tehakse kaalutletult ja kollegiaalselt. Enne esimest kohtumist valmistavad spetsialistid ette nii peret kui last ning kohtumised toimuvad toetavas õhkkonnas, et luua turvaline side ja hinnata sobivust.
Kui kaalud hooldus- või lapsendajaks saamist, annab esimese info oma piirkonna SKA perepõhise hoolduse peaspetsialist. Huvi korral võib kirjutada ka [email protected].
Eesti eesmärk on lihtne - et iga laps, kes sünniperest eraldatakse, leiaks võimaluse kasvada armastavas ja toetavas peres.
