Üldhooldusteenuse tagamise toetus

Hooldekodu kohamaksumus jaguneb teenust vajava inimese ja kohaliku omavalitsuse vahel.  

Üldhooldus teenuse eest tasumine:  

Inimese omaosalus:  

Inimene tasub majutuse, toitlustuse ja muude isiklike vajadustega seotud kulud. Vajadusel tasub puudu jääva osa inimene ise või tema lähedased.  

Hoolduskomponent:  

Kohalik omavatitsus tasub hooldekodu teenuskoha maksumusest hoolduspersonali kulud kuni kehtestatud piirmäära ulatuses. Alates 1. juulist 2023 on piirmäär kuni 700 eurot ühe teenusesaaja kohta kuus.  

Kui hooldekodu hoolduskulu suurus on piirmäärast (700 eurot) suurem, siis tuleb piirmäära ja personalikulude vahe tasuda inimesel endal või tema lähedastel. 

Väiksema sissetulekuhüvitis: 

Kui inimese sissetulek on eelmise aasta keskmisest vanaduspensionist madalam (2026. aastal alla 826,80 euro), hüvitab vald inimese sissetuleku ja keskmise vanaduspensioni vahe, kui pensionist jääb puudu omaosaluse tasumiseks. 

Puudu jääva osa kompenseerimine:  

Kui isik ise või tema pereliikmed ei suuda tasuda üle piirmäära olevaid kulusid või omaosalust, hindab sotsiaaltöötaja isiku ja tema ülalpidajate majanduslikku olukorda ja maksevõimet ning  vajadusel teeb otsuse teenuse eest tasumiseks valla eelarvelistest vahenditest. 

Oluline teada   

Üldhooldusteenuse toetuse määramisel hinnatakse alati inimese abivajadus,  omaosaluse tasumisel võetakse arvesse ka pereliikmete panust. Avalduse läbivaatamisel hinnatakse igapäevaelus toimetulekut, terviseseisundit ja isiku tegevusvõimet, elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid. 

Kui selgub, et isik ei vaja ööpäevaringset üldhooldusteenust, saab sotsiaaltööspetsialist pakkuda kodus elamist toetavaid sotsiaalteenuseid. Inimesele jääb võimalus hooldekodusse minna, kuid siis peab ise tasuma hooldekodu kohatasu täies ulatuses. 

Taotlemiseks: