Märka enda rolli elurikkuse hoidmisel

Elurikkuse hoidmisele saab igaüks oma valikute ja teadlike tegudega kaasa aidata ja vastutasuks sellest kasu lõigata, sest loodusest saame kõik eluks vajaliku – toidu, vee, hapniku, materjalid ehituseks ja riieteks, kütused, ravimid, aga ka vaimseks terviseks vajaliku rahu ja vaikuse. Vaid kaitsealadel looduse hoidmisest ja kaitsmisest ei piisa.

Kui loodussõbralik on sind kodukoht?

Tartu Ülikooli välja töötatud rakenduse „Rohemeeter" abil saad teada, kui loodussõbralik on sind ümbritsev maastik ning mida saad ümbruskonna elurikkuse heaks ise ära teha.

Mida saame ise ära teha?

Mõned näited sellest, kuidas igaüks saab loodust hoida, on koondatud plakatile „Hoia, mida armastad!" - see on ka Eesti looduskaitse 110 juubeliaasta tunnuslause.

Lae alla eestikeelne plakat või venekeelne plakat

Üks lihtne ja palju vastukaja saanud soovitus aiapidajale on jätta osa murust oma koduaias niitmata. Niitmata murulapid aitavad suurendada liigirikkust ja toetada tolmeldajaid. Teavita mõnes metsikuma välimusega aianurgas elurikkuse hoidmisest ka naabrit ja möödakäijat ning tähista niitmata rohulapp siltide „Hoian siin elurikkust!" või „Ma ei ole laisk – hoian siin elurikkust!" abil. Sildid, mille leiab Keskkonnaameti kodulehelt ja Facebookist, saab igaüks ise välja printida ja kinnitada sobivale alusele oma aias.

Veel võimalusi elurikkuse hoidmiseks:

  • Õpi tundma liikidele olulisi elupaiku, et osata neid märgata ja hoida;
  • kasvata peenras, rõdukastis ja aiaservades rohkelt ja pikalt õitsevaid taimi, need pakuvad toitu mesilastele, kimalastele ja liblikatele;
  • korja loodusest meie niiduliikide seemneid ning kasvata neid oma aias. Iga ruutmeeter kodumaiste õitsevate lilledega on tükike meie oma loodust;
  • paigalda aeda lindude pesakaste ja putukahotelle;
  • elurikkust soosib niitmata aianurk, kõdunev puutüvi, vana kiviaed, lehehunnik, oksakuhil ja sammaldunud kivi;
  • hoia väikseid veesilmasid – lombid, tiigid, kraavid, ojakesed on olulised paljudele liikidele nii elupaigana kui joogikohana;
  • põõsad ja hekid pakuvad lindudele pesitsus- ja varjepaiku;
  • kasuta sünteetiliste taimekaitsevahendite asemel looduslikke, nt nõgesevett;
  • ära sõdi umbrohuga seal, kus see sind ei sega –  naat, võilill, ohakas ning paljud teised tülikaks peetud liigid on tolmeldajatele ja teistele putukatele väga olulised.

Lae alla eestikeelne plakat või venekeelne plakat

Oluline on ka see, et elurikkust väärtustav mõtteviis jõuaks koduaedadest ka avalikku ruumi. Kohalikud omavalitsused saavad kujundada haljasalasid nii seal kasvavad, kas täielikult või osaliselt niidutaimed, mis vajavad niitmist vaid paaril korral suve jooksul. Nii saame elurikkusele kaasa aidata ka linnaruumis.

Uus mullastrateegia

Euroopa Komisjon avaldas 17. novembril 2021.a uue Euroopa Liidu mullastrateegia aastani 2030. Strateegia on osa ELi elurikkuse strateegiast aastani 2030 ning on ajendatud Euroopa rohelise kokkuleppe raames seatud keskkonna, kliima- ja elurikkuse eesmärkidest.

Muld on kõikide toiduahelate ja maapinna elurikkuse aluseks. Seetõttu on mullastrateegia eesmärkideks 2030. aasta vaates kaitsta muldade viljakust, vähendada erosiooni ja taastada degradeeritud muldasid, võidelda kõrbestumisega, taastada elurikkust, siduda kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja parandada pinna- ja põhjavee seisundit. Üldiseks eesmärgiks on, et kestlikud mulla majandamise tavad saaksid 2030. aastaks uueks standardiks.

Mullastrateegia faktileht

Mullastrateegia aastani 2030

Lääne-Harju valla näited

  • Harju-Risti terviserada

Harju-Risti külas asub puiduhakkega kaetud 1 km pikkune terviserada, multifunktsionaalne spordiväljak ja kelgumägi, mis on ääristatud mitmekesise niidukooslusega.

  • Kogukondlik toidusalu

Padise kloostri valitsejamaja tarbeaias asub Eesti esimene kogukondlik toidusalu, mis rajati Lääne-Harju valla elanike endi poolt. Tarbeaia rajajad said inspiratsiooni asuda elurikkust võimendama ka oma aedades.

Koolitaja: Marian Nummert, Mariani Permakultuur

Lisainfo

Kuula Eesti Loodusmuuseumi Öökulli akadeemia taskuhäälingut, kus vesteldakse bioloog Aveliina Helmiga sellest, kuidas saab igaüks olla looduskaitsja. Taskuhäälingut saab kuulata loodusmuuseumi kodulehelt.

Aveliina Helm artikkel „Sinu tegu loeb"

Pane ennast proovile Keskkonnaameti viktoriinidega:

eElurikkuse portaal https://elurikkus.ee/