Mis on bensodiasepiin?

Bensodiasepiinid on ravimid, mis leevendavad ärevust ja pingetunnet. Neil võib olla ka krambivastane, lihaseid lõõgastav ja uinumist soodustav toime. Bensodiasepiini sarnastel ravimitel ehk nn Z-ravimitel on peamiselt und soodustav mõju. Sellist tüüpi rahustid ja uinutid mõjuvad sümptomeid leevendavalt, need ei ole haigust välja ravivad ravimid. Rahustite ja uinutite pikemaajalisel kasutamisel tekib ravimiga harjumine ning võib välja kujuneda sõltuvus. Seepärast on sellist tüüpi rahusteid ja uinuteid soovitatav kasutada ainult lühiajaliselt ning patsientidel, kelle toimetulek ja elukvaliteet on ärevus- või unehäire tõttu tugevalt häiritud. Kergemate häirete korral tuleks eelistada mittefarmakoloogilist ravi nagu näiteks nõustamine või eneseabi.

Statistikat Eesti bensodiasepiinide ja Z-ravimite kasutamisest

Seni kõige põhjalikuma Eesti kohta käiva uuringu andmeil, mille kaasautorid on Katrin Kurvits, Maia Uusküla, Ott Laius ja Peeter Jaanson, kirjutati Eestis üheaastase vaatlusperioodi jooksul rahusteid ja uinuteid välja 537 476 retsepti alusel 134 007 ravikindlustusega inimesele. Kasutajate keskmine vanus oli 62 aastat. Vanuse kasvades kasutamine sagenes: võrreldes 25–64aastaste kasutajatega oli bensodiasepiinide ja Z-ravimite kasutamine eakamate hulgas kaks kuni kolm korda sagedasem. Naised kasutasid ravimeid kaks korda sagedamini kui mehed.

Veidi enam kui pooled (54%) patsiendid ostsid uuringuperioodi jooksul bensodiasepiine või Z-ravimeid välja 1–2 retsepti alusel, 41% patsiendil oli 3–12 retsepti ning 5% (6798) patsiendil oli aasta jooksul enam kui 12 retsepti.

Uuringu "Bensodiasepiinide ja Z-ravimite ambulatoorne kasutamine Eestis" peamine järeldus oli, et sarnaselt muu maailmaga on Eestis bensodiasepiinide ja Z-ravimite kasutamine suhteliselt sagedane. Murettekitav on nende ravimite väga sage, suurtes kogustes ja pikaaegne kasutamine kõrges eas patsientidel, kes on enim ohustatud kõrvaltoimete tekkest. Kõrvaltoimeteks on näiteks uimasus ja sedatsioon. Lisaks põhjustavad need ravimid kognitiivseid (näiteks mäluhäireid, mõttetegevuse aeglustumist) ja ka psühhomotoorseid häireid, mis vähendavad reaktsioonikiirust ja halvendavad koordinatsiooni.

Mis muutus?

Muudatustega võib bensodiasepiine või bensodiasepiini sarnaseid aineid kirjutada ravi alustamisel ühele retseptile välja maksimaalselt 30 tabletti väikseima toimeaine sisaldusega Eestis turustatavat ravimpreparaati. Seni võis välja kirjutada maksimaalselt 60 tabletti. Korduval kasutamisel tohiks edaspidi välja kirjutada 30 päeva jooksul summaarselt mõlema rühma peale kokku 60 tabletti. Nendest suuremaid koguseid võib välja kirjutada ainult erandkorras põhjendatud vajadusel ja mitte pikaks ajaks, kui muud lähenemised pole aidanud. Lisaks on perearstidel võimalus kooskõlastada suurema ravimikoguse määramine psühhiaatriga e-konsultatsiooni teel.

Täiendava ohutusvõttena saab 2023. aasta 1. detsembrist rahusteid ja uinuteid välja kirjutada ainult elektrooniliselt. Seni väljakirjutatud retseptid, sh paberil kehtivad kehtivusaja lõpuni. Ühtlasi töötatakse välja juhend, mis aitab nii retsepti väljakirjutajal kui ka patsiendil paremini mõista rahustite ja uinutite kasutamist.

 

ARVAMUSLUGU (terviseminister Riina Sikkut)

Kas igaõhtune unerohi peaks olema nagu õhtune hambapesu – möödapääsmatu?

Lõppenud aasta detsembris jõustusid olulised muudatused, mis puudutavad ravimeid ja uimasteid. Uuenenud kord aitab kaasa ravimite mõistlikule kasutamisele ja ennetab inimestel nendest sõltuvusse jäämist. Täpsemalt puudutab see bensodiasepiinide ja bensodiasepiini sarnaste ravimite väljakirjutamise piiramist.

Rahustid on mõeldud vaid lühiajaliseks kasutamiseks, kui inimesel on esmased ärevuse ja une probleemid. Rõhk on sõnal „esmased". Rahustid ja uinutid on mõeldud esmaste kaebuste leevendamiseks ning võimaldavad inimesel saada akuutset abi, et ta saaks hakata juurprobleemiga tegelema. Ehk tihti tähendab see elustiili muutust, teraapiat või teisi arstide poolt soovitatud tegevusi.

Bensod ei ravi sõna otseses mõttes. Need leevendavad. Sellega peab arvestama neid juba esmaselt välja kirjutades ning ravikuuri alustades. Siiski näeme sageli, et Eesti inimesed on jäänud neid tarbima pika aja jooksul ja kasutatavad annused on ajas kasvanud. Nii oleme ühel hetkel probleemi ees, kus rahustite pikaajaline tarvitamine põhjustab olulisi kõrvaltoimeid, kuid neist vabanemine on keeruline.

Pikaajalisel kasutamisel ja sõltuvusse jäämisel kasvab risk ka tõsisteks kõrvaltoimeteks nagu uimasus, mäluhäired, mõttetegevuse aeglustumine, vähenenud reaktsioonikiirus ja halvenenud koordinatsioon. Ravimite kõrvaltoimete tulemusena võib patsient näiteks kukkuda või sattuda ohtlikku liiklusolukorda. Eriti murettekitav on nende ravimite väga sage kasutamine kõrges eas patsientidel, kes on enim ohustatud kõrvaltoimete tekkest.

Alates lõppenud aasta detsembrist on piiratud esmakordsel väljakirjutamisel bensodiasepiinide ja Z-ravimite kogust maksimaalselt 30 tabletini. Enne oli maksimaalne kogus 60 tabletti.

Muudatustega vähendatakse sõltuvuse ja kõrvaltoimete riski ning aidatakse kaasa põhimõttele, et ravimeid kasutataks väga kontrollitult ning edaspidi oleks rõhk just muude lahenduste leidmisele patsiendi kaebuste leevendamiseks.  

Muudatusega soovime, et ravimid, mis aitavad inimestel ärevuse ja uneprobleemidega toime tulla, ei teeks kellelegi karuteenet. Meie eesmärk on tagada, et ravimid aitaksid inimestel lühiajalisest kriisist üle saada, vältides samal ajal nende liigset ja pikaajalist kasutamist.

Üks asi ei muutu – inimesed, kes tõeliselt vajavad neid ravimeid, saavad ka edaspidi ravi. Arstidel on erandkorras jätkuvalt võimalus kirjutada välja suuremaid koguseid, kui see on meditsiiniliselt põhjendatud ja muu ravi pole aidanud. Arstipoolsed normi ületavad väljakirjutused on nüüdsest ka terviseameti järelevalve suurema tähelepanu all.

Kuidas siis teisiti?

Oluline on mõista, et bensodiasepiinide ja Z-ravimite kasutamine ei peaks olema ainus ravimeetod, vaid hoopis osa laiemast terviklikust raviplaanist. See hõlmab ka psühhosotsiaalseid meetodeid, sealhulgas tervislikum eluviis – igapäevased rutiinid ja liikumine. Me teame, et ärevuse sümptomite vähendamisel on tõhusad kognitiiv-käitumuslikule teraapiale tuginevad sekkumised.

Nende teadmiste põhjal on loodud näiteks tasuta kättesaadavad ärevuse töövihik või stressiga toimetuleku juhised. Ärevuse töövihik on leitav Peaasi kodulehelt (www.peaasi.ee). Neid saab kasutada iseseisvalt ning ka vaimse tervise spetsialistid abimaterjalidena juhendatud eneseabiks.

Ärevuse sümptomitega toimetulekuks on inimesel võimalik kasutada eneseabi nippe. See on ka kõige kiirem viis ennetada sümptomite süvenemist või mõnel juhul kliinilise psühholoogi juurde jõudmist. Kui eneseabi ja elustiili muutmine ei tööta, saab alati pöörduda nn tavateraapia poole, mida pakuvad kliinilised psühholoogid ning alles pärast seda võiks kaaluda mõne ravimi välja kirjutamist. Ravimi väljakirjutamine peaks samuti olema kombinatsioonis nõustamise või teraapiaga.

Ka uneprobleemide puhul saab abi märksa leebematest alternatiividest. Näiteks on võimalik bensodiasepiinide asemel võtta melatoniini. Seda eelistatakse uinumise toetamiseks, kuna melatoniin on hormoon, mida meie keha toodab ka loomulikult. See on sageli keha jaoks leebem sekkumine ning vähem sõltuvust tekitav kui bensodiasepiinid. Samuti on melatoniinil vähem võimalikke kõrvaltoimed, mistõttu on see paljude inimeste jaoks turvalisem ja mugavam kasutada.

Mõningatel juhtudel võib bensodiasepiinide tarvitamine põhjustada sõltuvust. Seda ennekõike siis, kui ravimeid võetakse oma äranägemise järgi, mitte vastavalt arsti määratud raviskeemile. Aga abi on olemas ka sõltuvuse korral.

Kui bensodiasepiinid hakkavad mõjutama tervist ja toimetulekut, tuleb leida sobiv abivõimalus koos perearstiga, kes vajadusel peab nõu psühhiaatriga või suunab tema vastuvõtule. Bensodiasepiinide tarvitamine lõpetatakse järk-järguliselt ravimi annust ja tarvitamise sagedust vähendades. Pikaajalise tarvitamise järsul lõpetamisel tekkivad võõrutusnähud võivad äärmisel juhul osutuda isegi eluohtlikuks, mistõttu tuleks kindlasti nõu pidada arstiga.

Keegi ei jää abita

Kui palju on liiga palju? Unehäired ja ärevus ei ole naljaasjad ning vajavadki leevendust ja ravi. Kindlasti ei tasu kohkuda, kui arst on sulle määranud bensodiasepiini. Küll aga tasub mõelda ja konsulteerida arstiga, kui tunned, et ravikuur on üpris pikaks kujunenud või tunned end olevat olukorras, kus teistmoodi lihtsalt ei saa. Perearst on kindlasti sinu jaoks olemas ja annab nõu ning olukorras selguse.