Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri eestvedamisel käivitati 2022. aastal üldhariduse kvaliteedihindamise pilootprojekt, mille eesmärgiks on võimestada õppeasutusi ja kooli pidajaid õppimise ja õpetamise kvaliteedi edendamisel ning õppija arengu toetamisel. Projektis on osalenud 31 kooli üle Eesti, nende seas on Lääne-Harju vald ainuke omavalitsus kes läbis hindamise kõigi oma koolidega.

„Kvaliteedihindamine andis meile suurepärase ülevaate kõikidest meie koolidest üheaegselt. Kõik said praktilise kogemuse, kuidas analüüsida ja hinnata oma hetkeseisu - kas õpilane, kelle pärast seda kooli peetakse, saab ka tegelikult toetatud, kas me lihtsalt arvame või on lapsevanem päriselt kooliellu kaasatud," selgitab Lääne-Harju valla haridusnõunik Liivi Siim. Tema sõnul oli hindamise ajend mitmetahuline: koolide arengukavade uuendamise aeg langes kokku sooviga leida objektiivne ja ühtne süsteem koolide sisuliseks toetamiseks.

Kui sisehindamine annab tavaliselt tagasivaate, siis kvaliteedihindamine aitab vaadata tulevikku - kas kool liigub seatud eesmärkide suunas ja kas need eesmärgid on asjakohased. „Kõige väärtuslikum oli just see, et saime pidajana vaadata süvitsi koolide arenguprotsessidesse ning mõista, kuidas meie tugi aitab koolidel oma eesmärkideni jõuda," lisab Siim.

Hindamise protsess tõi kaasa ka tihedama koostöö koolijuhtidega. Lääne-Harju vallas on see koostöö olnud juba varasemalt tugev, kuid seekord lisandus pidajale nii-öelda „kolmas silm", mis märkab nii tugevusi kui arenguvajadusi. Hindamine tõi esile ka koolide olulise rolli kogukonna elus. „Meie valla koolid ei ole kõige suuremad oma õpilaste arvult, aga seda tugevamalt tuli esile nende mõju kohalikule kogukonnale, millega väärtustatakse elu ja tegevust ka väljaspool suurlinnu. Koostöö ettevõtjate, lapsevanemate, kultuuriasutuste ning MTÜ-dega annab tõuke siduda koolides formaal- ja mitteformaalharidus ühtseks tervikuks, toetades otseselt valla eesmärki luua tegus, terve ja ühtehoidev kogukond," sõnas Siim.

Kvaliteedihindamise väärtust kinnitab ka Risti Kooli õpetaja Marge Matson, kelle sõnul ei ole tegemist kontrolli, vaid eneseanalüüsi peegelduse ja ühise aruteluga. „Hindamismudel aitab õpetajal näha suuremat pilti - kuidas koolikultuur, õppekava ja õppija arengu toetamine omavahel põimuvad. Hindamine tõi selgelt esile, et koolikultuur algab igapäevastest hoiakutest ja otsustest. Saime kinnitust, et oleme väärtusi hästi kandev kool, aga ka mõttekohti edasiarenduseks, kuidas muuta väärtused õpilaste jaoks füüsilises keskkonnas rohkem nähtavaks," ütleb Matson. „Liigume õiges suunas - koostöiselt ja õppija arengut väärtustades."

„Järgmised tegevused kirjutatakse sisse koolide arengukavadesse, mis tagab, et tegemist pole ühekordse auditi, vaid pideva kvaliteedijuhtimise tsükliga," võtab Liivi Siim kokku. „Neid mõtteid ja märkamisi, mis väliste ekspertide tagasisidest tulid, oli huvitav, hariv ja kasulik lugeda. Peab ütlema, et iga kool on omanäoline ja kindlasti ei pea neid ühesugusteks kastideks lihvima."

Lääne-Harju valla kogemus näitab, et kvaliteedihindamine võiks kooli pidaja jaoks olla eelkõige strateegiline ja tulevikku suunatud tööriist. See aitab siduda koolide eesmärgid ja väljakutsed omavalitsuse arengusuundadega, tugevdada koostöökultuuri nii kooli sees kui valla koolidel omavahel ja tagada, et kooli keskmes on õppija heaolu.

Lisainfot HAKA üldhariduse pilootprojekti kohta leiab veebilehelt haka.ee. 2022–2029 viiakse HAKAs ellu tegevusi „Tõenduspõhise ja õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise edendamine üldhariduses" raames ja Euroopa Liidu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kaasrahastuse toel.