Terviseameti hinnangul on tõenäosus ohtlike nakkushaiguste Eestisse toomiseks ja uute puhangute tekkeks suur. Harjumaal on väikelaste vaktsineerimisega hõlmatus viimase aastaga kasvanud, kuid haiguspuhangute ennetamiseks vajaliku protsendini on veel minna.  Eksperdid tuletavad meelde, et enne suvevaheaja algust tuleb laste vaktsineerimise seis üle vaadata. 

Tabasalu perearst dr Piret Rospu sõnul on vaktsiinid aidanud seljatada mitmeid ohtlikke haigusi. „Näiteks lastehalvatust ei ole tänu vaktsineerimisele Eestis diagnoositud aastast 1961. Meil on juba kaks põlvkonda inimesi, kes ei ole lastehalvatust kunagi näinud ja ei oskagi seda karta," ütles dr Piret Rospu. „Aga see ei tähenda, et lastehalvatus või ka teised unustatud nakkushaigused oleks maailmast kadunud. Nad on endiselt meist vaid ühe lennureisi kaugusel."

Tervisekassa ja Terviseamet soovitavad koos oma pereõe või perearstiga lapse vaktsineerimise seis üle vaadata ja teha vajalikud vaktsineerimised kindlasti veel enne suve.

„Meil on sel aastal olnud juba viis Eestisse sissetoodud leetrite juhtumit, ühel nakatunul oli nakkusohtlikul perioodil koguni 40 lähikontakti. Tänu tervishoiutöötajate ja Terviseameti epidemioloogide kiirele tegutsemisele pole suuremat puhangut tekkinud, kuid oht selleks on väga suur," ütles Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Kärt Sõber.

„Leetritesse haigestumine on Euroopas viimase aastaga kümme korda kasvanud. Läkaköha juhtumite arv on Eestis hüppeliselt tõusnud. Samuti oli alles sügisel Lätis juhtum, kus perekord haigestus difteeriasse ja 4-aastane laps suri. Hiljuti teatas difteeria puhangust ka Saksamaa," lisas Sõber.

Reisile minnes on esmatähtis veenduda, et lastel on õigeaegselt tehtud kõik immuniseerimiskava vaktsiinid. Samuti tasub perearsti või nakkushaiguste arstiga nõu pidada, milliste haiguste vastu peaks täiendavalt vaktsineerima konkreetset reisisihtpunkti silmas pidades.

Kevad on paljude laste jaoks lasteaia lõpetamise aeg. Lapsevanemad, kelle lapsed sügisel kooli lähevad, peavad veenduma, et kõik koolieelsed vaktsineerimised on õigeaegselt tehtud. Terviseameti statistika näitab, et Eestis on enam kui kolmandikul 7-aastastest lastest kooli alguseks vajalikud revaktsineerimised tegemata. Lapse koolieelne vaktsineerimiskalender.

Harjumaal on Terviseameti andmetel 2024. aasta seisuga difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse ning leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritud 82% 2-aastastest lastest, Eestis keskmiselt 83%. 3-aastastest lastest on vaktsineeritud 78% (2023. aastal 74%). 7-aastastest lastest on vaktsineeritud 59% ja 8-aastastest 75%, Eestis keskmiselt 63% ja 78%. 

14-aastastest lastest on leetrite, mumpsi ja punetiste vastu revaktsineeritud 72% (2023. aastal 70%)  ja 16-aastastest on difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu korduvvaktsineeritud 76% (2023. aastal 73%). Kuigi Harjumaal on laste hõlmatus vaktsineerimisega viimase aastaga veidi tõusnud jääb see endiselt alla WHO soovitusliku taseme. WHO soovitusel peaks haiguspuhangute ennetamiseks olema vaktsineeritud vähemalt 95% inimestest.

Riikliku immuniseerimiskava eesmärk on tagada laste ja noorukite õigeaegne vaktsineerimine, et ennetada ja tõkestada ohtlike nakkushaiguste levikut. Selleks hangib Tervisekassa kõik kavas ettenähtud vaktsiinid. 

Eestis võimaldatakse tasuta vaktsineerimist tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Täiskasvanuid vaktsineeritakse difteeria-teetanuse vastu iga kümne aasta tagant. Samuti võimaldatakse tasuta gripivaktsiini riskirühmadele, sh 6 kuu kuni 7-aastastele lastele. Rohkem infot: vaktsineeri.ee