Ringmajandus on alternatiiv valitsevale lineaarsele majandusmudelile ehk „tooda-tarbi-viska minema", mis vajab suurt kogust sisendit ning tekitab ühtlasi palju kasutuid jäätmeid. Lineaarne majandusmudel, mis on ekspansiivne, ei ole jätkusuutlik lahendus ning ei suuda tagada inimkonna ja keskkonna heaolu ega vasta tänapäevase ühiskonna vajadustele pikemas ajavaates. Maa loodusvarad on piiratud, mistõttu on keskkonna ja majandusarengu seisukohalt oluline leida jätkusuutlik viis nende kasutamiseks. (Ringmajanduse kodulehekülg)

Ringmajanduse valge raamatu (2022) sõnastuses lähtub ringmajandus põhimõttest, et kogu ringlusesse toodud ressurssi peab kasutama nutikalt ja vajaduspõhiselt võimalikult suure ühiskondliku, sotsiaalse ja majandusliku väärtusega. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035" seab sihiks, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Selle saavutamiseks on muuhulgas ette nähtud keskkonnakestlike tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtmise soodustamine materjalide ringlussevõtu ja teisese toorme kasutuse suurendamiseks.

Joonis 1 Ringmajanduse mudel (Euroopa Parlamendi uuringuteenistus)

Lääne-Harju ja Saku valla ringmajanduse toimimis- ja rahastusmudeli väljatöötamine
Analüüsi viisid läbi Civitta Eesti AS ja OÜ Alkranel. Analüüs on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest (projekt nr 2021-2027.5.01.22-0014).
Analüüsi lõpparuanne

Kogu Eesti seisab silmitsi kohustuslike Euroopa Liidu direktiividest tulenevate taaskasutuse ja ringlussevõtu sihtarvude täitmise nõuetega. Jäätmetest tingitud keskkonnamõjude vähendamisel ning jäätmete ringlussevõtmise ja materjalide taaskasutamise suurendamisel on oluline arvestada jäätmehierarhia põhimõtetega – esimene prioriteet on jäätmetekke vältimine, teine korduskasutuseks ettevalmistamine, kolmas materjali ringlussevõtt ning alles seejärel muu taaskasutus (nagu põletamine, tagasitäitmine) ning kõige viimane võimalus peaks olema jäätmete prügilasse ladestamine. Ehk üleüldine eesmärk on vähem jäätmeid toota tarbides mõõdukalt ja mõistlikult, disainides tooteid paremini (sh parandatavatena).

Analüüsi eesmärk oli nõustada Lääne-Harju ja Saku valda jätkusuutliku, kohalikul tasandil toimiva korduskasutamise toimimis- ja rahastusmudeli väljatöötamisel, et pikendada toodete eluiga ja suunata juba olemasolevad materjalid ja esemed oma kogukonnas tagasi ringlusesse, seejuures vähendades jäätmeteket ja ressursikasutust nii materjalide tootmises, transpordis kui ka hilisemas jäätmekäitluses.

Analüüsi koostamisel viidi läbi ka küsitlus kogukonnas ning aruteluseminarid, samuti küsitlus ettevõtete seas. Kokkuvõtvalt saab öelda, et ringluspunktide võrgustiku potentsiaal vallas on arvestatav, üle poolte küsitlusele vastanutest viskab ära korduskasutuspotentsiaaliga jalanõusid, riideid, tekstiile, kolmandik viskab elektroonikat, neljandik mööblit ja ehitusmaterjale. Iga neljas pigem viskab kasutatud asjad ära, st potentsiaali asjade taaskasutusse võtmiseks on. Ringluspunktid tuleks sisse seada hajusalt valla tihemini asutatud ja kergesti ligipääsetavatesse punktidesse, et annetamine asjade ära viskamise asemel võimalikult mugavaks teha. Umbes pooled vastanutest on valmis annetama.

Paranduskeskuse potentsiaal on samuti olemas, kuigi alustada ja elanike tegelikku valmidust erinevate asjade parandamise õppimiseks, tuleks piloteerida paranduskohvikute raames. Valla hajusust ja elanike arvu silmas pidades tõenäoliselt ei ole võrgustiku loomine mõistlik. Küsimustikule vastanutest kolmandik üritab leida võimaluse asjade parandamiseks. Ringluspunkti, paranduskeskuse või parandusteenuse vastu tunnevad huvi enamus vastanutest (81%). Enim ollakse huvitatud jalanõude ja riiete (72%) ning elektroonika (57%) parandusteenusest, 56% on huvitatud töötubadest ja ise parandamisest või tööriistade kasutamisest. Enamus maksaks meistrile, kes asjad parandab. Parandusteenuse kättesaadavust vallas hindab enamus pigem ebarahuldavaks.

Ettevõtjatel tekkivate ja paranduskeskustes/ringluspunktides kasutamiseks sobivate jääkide ringluse potentsiaal on küsitav. Ettevõtjad olid küsimustikule vastamisel passiivsed. Kolmandikul kordus- või taaskasutatavaid materjalide jääke ei teki, tooteid üle ei jää. Jäägid ning kogused on väga erinevad, kogukonna võimalused neid kasutada ilmselt piiratud. Peamiseks eeltingimuseks jääkide ära andmisel on ise ära toomine, mis tähendab arvestatavat ressursikulu, asjalikumate jääkide eest soovitakse ka õiglast hinda, mistõttu nende koondamine on kulukas. Ettevõtted ise valdavalt leiavad, et nad ei saa oma tootmisprotsessides jääke kasutada nt kvaliteedikaalutlustel või siis on huvi taaskasutatud materjalidest toodete vastu väike. Oma jääke ringluspunkti annetaks või müüks 43% vastanutest ning kasutaks tasuta või sümboolse tasu eest (vaid) 32%.

Analüüsis välja pakutud toime- ja rahatusmudelid
Paranduskohvik – ühekordne üritus või ürituste sari, kus inimesed saavad vabatahtlike meistrite juhendamisel oma katkiseid asju parandada ja parandamisvõtteid õppida annetuse eest. Kaasneb kohvik, kus müüakse (annetustena korraldajate valmistatud) küpsetisi ja jooke, mida on viisakas ka juhendanud meistrile tänutäheks osta.

Parandustuba – statsionaarne kindlatel aegadel avatud töökoda, kus meistri(te) juhendamisel on võimalik oma katkiseid asju parandada ja parandamisvõtteid annetuse eest õppida. Paralleelselt võib olla võimalik lahtioleku aegadel väikese tasu eest iseseisvalt olemasolevaid tööriistu kasutada ka sel ajal kui vastava valdkonna meistrit kohapeal ei ole. Parandustöökojal on üldjuhul üks või mitu fookust, sõltuvalt sellest, millised tööriistad on kasutada ja millised meistrid on palgatud.

Ringluspunkt – taaskasutuspunkt või korduskasutusruum (nt ruum jäätmejaamas, spetsiaalselt sisustatud konteiner, eraldi projekteeritud ja ehitatud ringlusmaja või muu objekt), kuhu on võimalik tasuta tuua puhtad ja korralikud riided, jalatsid, kotid, aksessuaarid, mänguasjad, raamatud, nõud, köögitarvikud, sisustusesemed, kodutekstiilid, spordi- ja hobivahendid, kodutehnika, mööbli või muud kasutuskõlblikud asjad. Sõltuvalt kokkuleppest võib sealt ka tasuta asju endale võtta või tegeleb nende edasise taaskasutamise korraldamisega mõni vastav organisatsioon.

Kogukonna ringluskeskus – spetsiaalselt ehitatud või mugandatud hoone, kuhu on koondatud tasulised parandamise teenused, parandustuba juhendaja suunamisel või omal käel katkiste asjade parandamiseks, ringluspunkt, teise ringi kaupade pood ning muud sobilikud teenused, mis toetavad taaskasutuse edendamist ja asjade eluea pikendamist piirkonnas.

Ehitus- ja lammutusjäätmete ringluspunkt