Biojäätmete eraldamine muudest jäätmetest on oluline, sest see võimaldab neid kompostmulla või biogaasi tootmisega ringlusse võtta. Keskkonnaministeeriumi tellimusel SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus läbi viidud „Segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise ja koguste uuringu" tulemusel selgus, et segaolmejäätmete liigiline koostis pole viimase kümne aasta jooksul oluliselt muutunud. Uuringu kohaselt oli biojäätmete sisaldus segaolmejäätmetes keskmiselt 32%. See maht peab lähiaastatel oluliselt vähenema, et võimaldada ringlusse võtta nii  bio- kui  ka muid olmejäätmeid. Peame selleks tegema ühiseid pingutusi, et vältida ja vähendada jäätmete tekitamise ja käitlemise ebasoodsat mõju ning suurendada ressursside kasutamise tõhusust.

Lääne-Harju vallas on biojäätmete üleandmine korraldatud jäätmevedajale kohustuslik. Kui kinnistul tekkivad biojäätmed tekkekohal kompostitakse, siis ei pea biojäätmete äravedu toimuma. Vallavalitsus ei tohi ega saa eeldada, et kinnistul toimub kompostimine, vaid peab selle kohta  saama ühel või teisel moel jäätmevaldajalt kinnituse.

Selleks, et Lääne-Harju Vallavalitsus teaks, millistel kinnistutel kompostimine toimub, palume jäätmevaldajatel sellest vallavalitsust teavitada hiljemalt 1. novembriks 2023. Seejärel tehakse vastav märge jäätmevaldajate registrisse. Kinnituse juurde tuleb lisada foto kompostrist oma kinnistul.

Jäätmevaldajad, kes 1. novembriks 2023 vallavalitsust kompostimisest ei teavita, need liidetakse 1. jaanuarist 2024 biojäätmete veoga korraldatud jäätmeveo raames (sarnaselt segaolmejäätmete veoga).

Jäätmevaldajad, kes ei komposti ja kes soovivad biojäätmeid üle anda korraldatud jäätmevedajale, ei pea vallavalitsust eraldi teavitama. Need kinnistud liidetakse 1. jaanuarist 2024 automaatselt biojäätmete veoga korraldatud jäätmeveo raames. Palume neil jäätmevaldajatel tagada biojäätmete kogumiseks vastav mahuti.

Biojäätmete kogumismahutit saab taotleda SIIT

Biojäätmete äraveo hinnakiri on leitav SIIT

Kompostimisest ei pea teavitama jäätmevaldajad, kes soetasid 2022. aastal Lääne-Harju Vallavalitsuselt KIK projekti raames kodukompostrid. Need andmed on juba jäätmevaldajate registrisse kantud.

Kompostimise teavitamise kinnituse blanketi saab alla laadida SIIT

Kompostimise teavitamine jäätmevaldajate registri kaudu.
 

Jäätmevaldajate registrisse sisselogimiseks on vajalik ID-kaart, Mobiil-ID või Smart-ID! →vali Minu jäätmetekkekohad→ kompostimine →  vali kinnistu, kus kompostid→  taotle kompostimist→  vali fail (kompostrist pildi lisamine on kohustuslik)→  kinnitused (tee linnukesed)→  ESITA kinnitus. 

Kinnituse koos kompostri fotoga kinnistul võib esitada ka e-posti aadressil info@laaneharju.ee, saata tavapostiga või tuua ise kohale

Kompostides taaskasutame toitaineid, mis paneb kasvama taimed, toidavad mulla tervise eest hoolitsevaid putukaid ja teisi pisiloomi. Kompost, mis näeb välja nagu viljakas sõmer tumepruun muld, tekib taimse ja loomse aine aeglasel lagundamisel elusorganismide poolt. Tegemist on loodusliku viisiga kõigis elusates taimedes ja loomades sisalduvate toitainete taaskasutamiseks ning nende mulda tagasiviimiseks ning taimede ja loomade järgmiste põlvkondade toitmiseks.

Kauplustes pakutav külvi-, istutus- ja mitmeotstarbeline kompostimulda on õigem nimetada kasvusubstraadiks, kuna tegemist on läbimõeldult koostatud segudega, mis on ettenähtud erinevate taimede seemnest ja istikust kasvatamiseks. See ei ole sama, mis aiakompost.

Komposti võivad valmistada absoluutselt kõik. Ühel või teisel kujul on inimesed juba aastatuhandeid komposti valmistanud. Kompostimiseks sobib enam kui 40% majapidamises tekkivatest jäätmetest.

 

Mis kasu on kompostist aiale?

• See paneb aias kõik kasvama;
• kompost muudab raske lõimimisega savimullad kergemaks; seega paraneb vee läbilaskmisvõime ja taimede juurtel on kergem mulda tungida;
• kompost annab mullale „massi", mis aitab vett ja toitained kinni hoida, vähendades sel moel nii väetamis- kui kastmisvajadust;
• toidab mullas elavaid ja seda tervena hoida aitavaid elusolendeid;
• aitab taimedel tõrjuda kahjurite ja haiguste rünnakuid.

 

Enne kompostimisega alustamist arvesta jäätmehoolduseeskirja nõuetega:

• Biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistul;
• kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale ohutult ning nii, et need ei põhjustaks kahjurite ja haisu teket;
• biolagunevaid köögijäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud kinnistes kompostimiskastides ehk kompostrites, kuhu ei pääse ligi linnud ega loomad. Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas;
• kompostrid ja aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 2 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti;
• kompostimiskoht peab paiknema väljaspool kaevu kaitsetsooni, milleks on vähemalt 10 m;
• heitvete kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.

Lisamaterjalid

Viis sammu kompostimisega alustamiseks  

Videojuhend Kuidas alustada kompostimist?

Mida kompostida? 

Kasulikke nippe 

Vaata õpetust, kuidas ehitada ise kompostikast

 

Videomaterjalid

Lühivideo „Biojäätmete liigiti kogumisel on pointi" (eestikeelne)

Lühivideo „Biojäätmete liigiti kogumisel on pointi" (venekeelne) 

Õppevideo „Biojäätmed - juhised koduseks kompostimiseks" (eestikeelne)

Õppevideo „Biojäätmed - juhised koduseks kompostimiseks" (venekeelne)