KRIISIOLUKORRAKS VALMISTUMINE!
Siit leiate praktilisi nõuandeid, kuidas kriisiks valmistuda ning sellega toime tulla. Samuti kontaktid, kelle poole erinevates kriisiolukordades pöörduda.
OLULISED NUMBRID KRIISIOLUKORRAS
Lääne-Harju vallavalitsuse kriisitelefon 528 4846. Kriisitelefoni avamise otsustab hädaolukorra juht vastavalt vajadusele.
E-mail kriis@laaneharju.ee
Lääne-Harju valla kriisinõunik Marju Piirimägi, telefon 5191 2437, e-post marju.piirimagi@laaneharju.ee
Hädaabinumber 112
Vallasiseselt juhib kriisiolukorra lahendamist Lääne-Harju valla kriisikomisjon, kuhu kuuluvad nii vallavalitsuse töötajad kui valla elutähtsate teenuse osutajad ja teised koostööpartnerid. Kriisikomisjoni peamised ülesanded on koordineerida kriisireguleerimist vallas, tagada operatiivne infovahetus ning abistada vallaelanikke ning asutusi. Samuti on kriisikomisjoni töös olulisel kohal komisjoniliikmete koolitamine ning praktiliste õppuste läbiviimine.
Lääne-Harju vallavalitsus kutsub liituma hädaolukorrast teavitamise süsteemiga.
Vallavalitsuse jaoks on kohalike inimeste, ettevõtete ja mittetulundusühingute turvalisus väga tähtsal kohal, mistõttu panustame omavalitsusena kogukonna ohutusse, ohtude ennetamisse ning võimalikust hädaolukorrast teavitamisse.
Mis on hädaolukord?
Hädaolukord on sündmus, sündmuste ahel või elutähtsa teenuse (elektri- ja veevarustuse, kanalisatsiooni ja soojaenergia) katkestus, mis võib ohustada inimeste elu või tervist, põhjustada varalist või keskkonnakahju ning kaasa tuua tõsiseid ja ulatuslikke häireid elukorralduses.
Hädaolukorrast teavitamine
Valla kriisikomisjoni üks ülesandeid hädaolukorras on elanikkonna teavitamine sellest, mis on piirkonnas juhtunud ning kuidas käituda. Teavitamine on osa hädaolukorra lahendamisest, kuivõrd inimestel on hädaolukorras vajadus info järele suurem kui muidu, eriti kui on tegu elutähtsate või muude oluliste teenuste häire või katkestusega. Teavitada tuleb ka hädaolukorra lõppemisest.
Lääne-Harju vallavalitsuse kriisikomisjon koostöös AS-ga Telia Eesti on käivitanud vallaelanike jaoks operatiivse ohuteavitamise süsteemi, mille kaudu edastatakse hädaolukorras olulist infot. Operatiivne ohuteavitamine toimub SMS-i teel.
Kõigil, kes soovivad võimalikus ohuolukorras saada operatiivset infot, on võimalik ohuteavitamise süsteemiga liituda SIIN, sisestades oma mobiiltelefoni numbri allolevasse lahtrisse.
Teie telefoninumbrile saadetakse Lääne-Harju vallavalitsuse kriisikomisjoni poolt ainult ohuolukorraga seonduvat hädavajalikku infot.
1) valla koduleht www.laaneharju.ee;
2) valla Facebooki leht;
3) valla operatiivne ohuteavitussüsteem (SMS-sõnumid);
4) rahvusringhäälingu kanalid ERR.ee, Vikerraadio (sagedus 104,1 MHz) , Raadio 4 (sagedus 94,5 MHz), ETV ja ETV+;
5) üleriigilised erameediakanalid (Delfi, Postimees jne).
Kui on katkenud mobiil- ja andmeside, pannakse elanikkonnale mõeldud info välja teadetena vallamaja (Rae tn 38, Paldiski) ja kerksuskeskuste ustele. Lisaks veel Klooga (Aedlinna tee 3), Laulasmaa (Kloogaranna tee 26-2), Padise (Padise küla), Paldiski (Peetri 31) ja Vasalemma (Ranna tee 8) kogukonnamajade ustele ning valla avalikus ruumis asuvatele teadetetahvlitele.
Kerksuskeskus on kriisiolukorra ajal avatav info- ja teeninduspunkt ehk kriisiinfokeskus. Kerksuskeskuste ülesanne on eluks vajalike teenuste, nagu näiteks joogivee ja kanalisatsiooni, kaugkütte või elektri ulatusliku katkestuse korral linnaelanikele pakkuda esmavajalikke teenuseid ja abi.
Näiteks:
- info ja juhiste saamine tekkinud olukorra ja selle lahendamise kohta
- mobiiltelefoni ja teiste väiksemate seadmete laadimine
- joogivee saamine
- toidu soojendamine jms
Lääne-Harju valla kerksuskeskused asuvad:
- Paldiski linnas Lääne-Harju vallavalitsuse hoones (Rae tn 38)
- Laulasmaal kogukonnamajas ( Kloogaranna tee 26-2)
- Kloogal Lääne-Harju Kultuuri- ja Noortekeskuse majas (Aedlinna tee 3)
- Padisel Lääne-Harju Kultuuri- ja Noortekeskuse Padise rahvamajas (Padise küla)
Kerksuskeskuse avamise kohta jagatakse infot võimalusel valla kodulehel, sotsiaalmeedia kanalites ning SMS-i teel ohuteavitamise süsteemiga liitunutele (liituda saab SIIN).
Avalik varjumiskoht on mõeldud eelkõige inimestele, kes ohu hetkel viibivad linnatänaval. Need, kes ohuhetkel viibivad töökohal või kodus, peaksid paigale jääma ja leidma varjumiseks akendeta ruumi või keldri. Varjumiseks sobivad näiteks majade keldrid ja maa-alused parklad. Avalike varjumiskohtade hoonete sobivust ja tehnilist seisukorda kontrollivad Päästeameti inspektorid. Lisaks sõjalisele ohule võib varjumine vajalikuks osutuda erakorraliste ilmastikuolude või ulatusliku õhusaaste korral. Päästeametil on koostöös Maa-ametiga valminud kaart avaneb uues vahekaardis, kuhu on märgitud avalikud varjumiskohad.
Lääne-Harjus on üle valla 12 evakuatsioonikohta. Ohuolukorras jagatakse infot avatavatest evakuatsioonikohtadest võimalusel valla kodulehel, sotsiaalmeedia kanalites ning SMS-iga ohuteavitamise süsteemiga liitunutele.
Olukordades, mis võivad ohustada inimeste elu ja tervist või riigi julgeolekut, saab hädaolukorda lahendav asutus (nt politsei, päästeamet, terviseamet jt) saata ohualal viibivatele inimestele SMS-sõnumi. Sõnumi saatjaks on EE-ALARM. Juhul, kui inimesel ei ole Eesti numbrit, saabub sõnum numbrilt +372 5950 0000. Ohust võib märku anda ka ohusireeni kõlamine. Kui oled saanud ohuteavituse, võta seda alati tõsiselt ning järgi sulle antud käitumisjuhiseid!
Alates 15. aprillist 2025 edastatakse ohualapõhised SMSid inimestele nende eelistatud keeles. Selleks, et kriisiolukorras jõuaks vajalik info kiiresti ja oleks selgelt mõistetav, soovitab Siseministeerium kõigil juba täna kontrollida oma mobiilioperaatori juures keele-eelistust ning vajadusel seda muuta.
Täpsemat infot avalikkuse ohuteavituse kohta loe SIIT
OLE VALMIS!: Käitumisjuhised (eesti keeles)
BE PREPARED!: What to do in a crisis situation (inglise keeles)
БУДЬ ГОТОВ!: Правила поведения в кризисных ситуациях (vene keeles)
БУДЬТЕ ПІДГОТОВЛЕНИМИ! Правила поведінки під час кризової ситуації (ukraina keeles)
Mida suurem on kriis, seda kauem jõuab kohaliku omavalitsuse või riigi abi inimesteni. Kriisideks valmistumisel on koostöö naabrite ja kogukonnaga oluline. Rääkige läbi, millised kriisiolukorrad võivad teid ohustada, mis on nende mõju igapäevaelule, kuidas nendeks ühiselt valmistuda, kuidas erinevate ohtude korral käituda, et vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saada. Kriisi alguses võtab asjade ümberkorraldamine aega. Selleks, et oleksite valmis hakkama saama vähemalt nädala, varuge koju piisavalt joogivett, toitu, ravimeid ja sularaha. Seejuures soetage toiduaineid, mida sööte tavaolukorraski, mis ei rikne kiiresti ja säilivad ka toatemperatuuril. Osa toitu võiks olla söödav valmistamata, nagu konservid, kuivikud, küpsised, pähklid, kuivatatud puuviljad, müslibatoonid, maiustused jne.
- 21 lt joogivett
- pakisupid/püreepulbrid
- purgisupid/road
- kuivikud
- konservid (liha, puu- ja juurvilja)
- kommid, halvaa, küpsised
- imikutoit
- taskulamp, varupatareid
- esmaabitarbed ja sulle olulised ravimid
- patareide/aku pealt töötav raadio
- akupank mobiilsete seadmete laadimiseks
- küünlad ja tikud
- priimus toidu, vee jne soojendamiseks
- niisked hügieenilapid
- sularaha
Kriisiks valmistumine korteriühistutele
Ka korteriühistud peavad olema kriisideks valmis. Et võimalikult hästi kriisidega toime tulla, peab igal korteriühistul olema plaan, kuidas käituda ja mida teha, kui kodus kaob vesi, kaugküte või elekter.
Millele tähelepanu pöörata:
Alustuseks tuleb üle vaadata, kas ja kes keldrisse üldse sisse pääsevad. Kõigil ei pruugi olla oma keldriboksi ega võtit. Sellisel juhul tuleb ühistus läbi rääkida, kellel on oluliste sõlmpunktide juurdepääsude võtmed (need võiksid olla mitmel inimesel) ning kokku leppida, et varjumise vajaduse tekkimisel on kõigil hoones viibijatel õigus keldrisse saada.
Keldril võiks ideaalis olla mitu väljapääsu – kõikide väljapääsude uksed võiksid käia ja lahti ning võtmed võiksid olla olemas.
Üle tuleks vaadata keldri seisukord – koristada sinna kogunenud prügi ja praht ning ebavajalikud esemed viia jäätmejaama või anda taaskasutusse. Kelder peab tuleohutusnõuetele vastama igal ajal.
Uksed, väravad, tõkkepuud jms peaksid elektrikatkestuse korral olema avatavad ka mehaaniliselt. Samamoodi peaks muid tehnoseadmeid (signalisatsioon, küte, konditsioneer vms) saama katkestuse korral manuaalselt juhtida.
Kui majas on lift, siis varustada see juhendiga, mida teha lifti ootamatul seiskumisel.
Kaugküttesüsteem jätkab enamasti elektrikatkestuse korral toimimist, kuid soojus ei jõua trassidest majja. Mõelge läbi, kas teie maja vajab elektrikatkestuse korral generaatorit.
Pikemaajaliste vee- ja kanalisatsioonikatkestuste puhuks saab vajadusel tellida välikäimlaid ja veemahuteid.
Ühistul on mõistlik koguda infot, millistel elanikel on võimalus minna ajutiselt mujale elama.
Samamoodi tasub kaardistada majaelanikud, kes iseseisvalt lahkuda ei suuda ning vajavad selleks abi. Nendest tasub ka omavalitsusele teada anda.
Ühistu liikmetel oleks olemas omavahelised kontaktid ning juhtidel teada teenuse osutajate ja omavalitsuse kontaktid, kuhu probleemi korral helistada.