Lääne-Harju vallas on hulk väärikaid, põnevaid ja populaarseid külastusobjekte. Ülevaatliku pildi nendest ja ka praktilist turismiteavet saab Loode-Eesti piirkonna virtuaalselt infokaardilt. Piirkonna huviväärsustega saab tutvuda ka riiklikus turismiinfoportaalis puhkaeestis.ee

 

Soovitame külastada!

Padise klooster
Padise klooster on Harjumaa silmapaistvamaid arhitektuurimälestisi. 1250. aasta paiku ehitas Dünamünde klooster Padisele varagooti stiilis paekabeli, kuhu 1305. a koliti kogu klooster.
1622. aastal sai Rootsi kuninga kingitusena kloostri endale Riia bürgermeister Thomas von Ramm, kelle perekond kasutas kloostrit üle 100 aasta eluruumidena. Pärast 1766. a põlengut ruumid enam elamiseks ei sobinud. Kloostrist kõrvale rajati Padise mõisa uus peahoone.
Von Rammide valduses oli Padise mõis kuni võõrandamiseni 1919. aastal. Täna on mõis taas Rammide perekonna omanduses. Klooster ja selle kõrval asuv mõisa valitsejamaja on Lääne-Harju valla omanduses.
Padise kloostrikompleks toimib interaktiivse külastuskeskusena, mis valmis Euroopa Liidu struktuuritoetuse meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine" investeeringute toetusprogrammi „Turismiatraktsiooni arendamine" vahendite abil.
Renoveerimisprojekti tulemusel on külastajail võimalik tutvuda 14. sajandil rajatud tsistertslaste kloostri rikkalikku ajalooga. Kloostrik kõrval painevas Padise mõisa endises valitsejamajas on piirkonna turismiinfo- ja teeninduskeskus. Kloostrikompleksi haldab Lääne-Harju valla asutatud sihtasutus Padise Klooster. Kloostrikompleks avas oma uksed külastajatele 2020. aasta mais.
Rohkem infot leiab Padise kloostrikompleksi kodulehelt

 

Pakri saared
Paldiski linnast vaid mõnekilomeetrise meresõidu kaugusel asuvad Lääne-Harju vallale kuuluvad väikesaared Suur-Pakri ja Väike-Pakri. Unikaalse paepealse loodusega saari asustasid sajandeid rannarootslased, kes olid Nõukogude perioodi saabudes sunnitud oma kodud hülgama. Saared jäid aastakümneteks militaarkasutusse ning inimtühjaks. Praegu on saarel mõned püsielanikud. 
Ülevedu Pakri saartele korraldavate ettevõtete infot leiab veebilehtedelt pakrisaared.ee ja pakrireisid.ee.

 

Arvo Pärdi Keskus Laulasmaal
Maailma enim esitatud kaasaegse helilooja Arvo Pärdi loomingu ja pärandi tutvustamiseks ja uurimiseks loodud keskuses on isikuarhiiv, raamatukogu, 140-kohaline auditoorium, näituseala, õpperuumid, kontserdisaal ja kohvik. 2018. a valminud keskuse ainulaadne, kohalikku loodusesse sulandunud hoone on omaette vaatamisväärsus. Täpsemat infot vt keskuse kodulehelt.

 

Rummu karjäär
Rummu karjäärijärv on tekkinud suletud paekivikaevanduse kohale. Rummu karjääris algas kaevandamine 1938. aastal, kui alustas tööd Vasalemma Lubja- ja Marmoritehas. Karjääris kaevandati aktiivselt üle 50 aasta. Karjäär hakkas veega täituma juba siis, kui kaevandamine alles käis. Kaevanduses lõpetati vee väljapumpamine 1990. aastate alguses ning tänaseks on veetase saavutanud oma loodusliku seisundi.
Kunagises karjääris töötasid kõrval paikneva Murru vangla kinnipeetavad. Karjääri täitudes veega uppusid kaevandusrajatised ja -tehnika. Paese põhjaga järve läbipaistev vesi paljastab põneva veealuse maailma. Järve kõrval kõrgub efektne aherainemägi.

 

Pakri pank ja tuletorn
Peaaegu kogu Pakri poolsaart ääristab uhke Põhja-Eesti klindi astang, mis on kõrgeim (24 m) Pakri neemel, kus klint laskub otse merre. Astangul paljanduvad liiva- ja lubjakivikihid on tekkinud mitusada miljonit aastat tagasi, kui see maatükk paiknes lõunapoolkera merede põhjas. Pangapealsel näitab alates 1889. aastast laevadele teed Pakri tuletorn, mis on Eesti kõrgeim (52 m).
1718. aastal asus Vene tsaar Peeter I rajama võimsat merekindlust ja linna, tänase nimega Paldiski. Läbi ajaloo on Paldiski olnud tähtis sõjaväe- ja kaubanduslinn. Nõukogude perioodil oli Paldiski rangelt suletud sõjaväetsoon. 

 
Keila juga ja Keila-Joa loss
Kohas, kus Keila jõgi langeb alla Põhja-Eesti klindi astangult, on moodustunud 6 meetri kõrgune maaliline Keila juga. Jõe kummalgi kaldal on vahelduva reljeefi ja kaunite vaadetega maastikupark, mis rajati siia koos uhke Keila-Joa mõisa häärberiga 19. sajandil. Keila-Joa lossi kohta loe lähemalt siit.  
 
Harju-Madise kirik

1764. aastal valminud kivikirik asub oletatavasti 13. sajandil ehitatud puukiriku kohal. Pühakoda mõjub paesel kõrgendikul poole kilomeetri kaugusel merest võimsa maamärgina. Kirik on olnud üks vähestest Eesti tuletorn-kirikutest. Tänapäeval on see ainus kirik Eestis, mille tornis plingib navigatsioonimärgina majakatuli.

 

Risti kirik
Massiivse keskaegse Harju-Risti kiriku ehitus algas 13.-14. sajandi vahetusel ja lõppes 15. sajandi esimesel poolel. Kiriku teeb ainulaadseks poolringi-kujuline läänetorn, mis oli algselt ümar. Tõenäoliselt 17. sajandil varisenud torn taastati vaid osaliselt. Kirikutornis asub Eesti teadaolevalt vanim tornikell 15. sajandi esimesest poolest.