Viimastel nädalatel on LNG terminalist palju räägitud, sest valitsus andis selle rajamiseks Paldiskisse oma toe ning rohelise tule veel selle aasta sügisel.

LNG- terminali ajalugu ulatub aastate taha. Alexela on Paldiski LNG terminali projekti arendanud aastast 2007 ning 2010. aastal võttis Paldiski Linnavolikogu vastu otsuse teemaplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise mõju hindamise algatamiseks. 

 

Sellest ajast on läbitud kõik objekti rajamiseks vajalikud etapid (kehtestatud LNG terminali planeering, tehtud keskkonnamõjude hindamine, eraldi kehtestatud terminali mandriosa ja kaiosa detailplaneeringud). Tegemisel on insenertehnilised projekteerimistööd. Olgugi, et kõik otsused ja uuringud on tehtud Paldiski Linnavalitsuse ajal, on vallavalitsus põhjalikult tutvunud nii planeeringute kui uuringute ja ekspertarvamustega. Nende järgi ei kujuta rajatav terminal mingit ohtu kohalikele elanikele ega häiri oluliselt looduskeskkonda. Usaldame eksperte, kes on teinud aastate jooksul väga põhjalikke uuringuid ning eelnevat kinnitanud.

 

Õhus on arusaadavalt palju küsimusi, mistõttu vastame korduma kippuvaile siin:

 

Miks on vaja LNG terminali?

Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks loobuda Venemaalt pärit maagaasist nii ruttu kui võimalik, kuid hiljemalt kümnendi lõpuks. Geopoliitilisest olukorrast tulenevalt on suurenenud tõenäosus Venemaa gaasitarnete katkemiseks või katkestamiseks juba varem. Läti, Eesti ja Soome regioon on tugevalt seotud Venemaa gaasitarnetega, gaasitarnete katkemisel jääks regioonis katmata ca 45% aastasest tarbimisest, millest enamik puudutab Soomet.

Märtsi lõpus sai Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium valitsuselt ülesande jätkata töödega, et sügisel oleks Paldiskis rajatud võimekus võtta vastu veeldatud maagaasi. Viimase info järgi on tähtaeg pandud 1. novembriks.

Vallavalitsus toetab gaasisõltumatuse plaani ning samuti ka keskkonnasõbraliku LNG laialdasemat kasutuselevõttu.

 

Mida LNG terminal endast füüsiliselt kujutab?

Terminali projekt on tegelikult üpris mahukas ning selle aasta sügiseks on kavas rajada kai, mille ääres hakkab seisma ujuvterminal (sisuliselt laev), mida omakorda täidavad tankerlaevad.

Kai ise on merepõhja rammitavatel vaiadel paiknev platvorm (740 + 335 meetrit pikk). Platvormi alumine serv on 4 meetri kõrgusel merepinnast ja ülemine serv 7 meetri kõrgusel merepinnast. Platvormi peal asub ca 5 meetri kõrgune estakaad torustikuga.

Eesti ja Soome ühine plaan LNG vastuvõtuvõimekuse loomiseks on selline - Alexela ehitab Paldiskisse kai, Elering tagab ühendused olemasoleva gaasitrassiga. Samal ajal ehitatakse kai Soome, Inkoosse. Kahepeale renditakse laev (ujuvterminal).

LNG terminali maksimumprogramm hõlmab aga LNG ookeanilaeva vastuvõtmise- ja mahalaadimisvõimekuse loomist, 160 000 m3 suuruse veeldatud maagaasi hoidla rajamist, seadmeid LNG taasgaasistamiseks ja edastamiseks Balticconnectori kaudu nii Soome kui Eesti ja Läti gaasivõrkude suunal. See on planeeringutega kavandatud maksimumprogramm. Sügiseks 160 000 m3 suurust hoidlat ei rajata. 

 

Kuhu see täpsemalt Paldiskis rajatakse ning miks just siia?

 

Kavandatav kai asub Laheperae lahes, kus on olemas maismaaühendus Paldiski linna territooriumil Pakri poolsaare kirderannikul Pakrineeme maaüksusega. Pakri ja Lohusalu poolsaare vaheline Lahepere laht on kõige kitsamas kohas 3,6 km lai. Kai merepoolne ots asub Lohusalu poolsaarest enam kui 6 km kaugusele, Kloogarannast enam kui 10 km kaugusele. Lahe suudmeosa on sügav, kuni 35 m. Kavandatava terminali kai asukohal on 20 m sügavust ja see oleks ca 1 km kaugusel rannast.

 

Terminali ohualasse ei jää olemasolevaid ega kavandatavaid elamualasid, samuti ei sega see laevaliiklust. 

 

Terminali rajamiseks on konkreetne asukoht Eesti rannikul ainuvõimalik, sest Pakri poolsaarelt on Eesti ja Soome gaasivõrkude ühendamiseks rajatud Balticconnectori kõrgsurve maagaasitorustiku trass merre.

 

Kas terminal hakkab segama kohalike igapäevaelu?

 

Ei. Terminal ja rajatav kai rajatakse merre ning see on piisavalt kaugel maismaast. Tegemist ei ole müra- ja õhusaaste normatiive ületava tegevusega. Leevendavate meetmete (sobiv trass, teede hooldus, liikluskorraldus) rakendamisel ei too ka väga suurena prognoositud (reaalselt on ka ajutine liikluskoormus tõenäoliselt märgatavalt madalam) liikluskoormus kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju. Sealhulgas ei kaasne seda Paldiski linna elamualadele.

 

Tehtud on kõik uuringud selleks, et veenduda, et ohtu kohalikele elanikele ei ole ning et rajamine ise ei põhjustaks elanikele olulisi ebameeldivusi.

 

 

Kuidas terminal mõjutab siinset looduskeskkonda?

Pakri poolsaart ümbritsev mereala kuulub Natura 2000 Pakri linnu-ja loodusala koosseisu. Keskkonnamõjude strateegiline hindamine tehti valmis aastal 2012. See algatati Paldiski Linnavolikogu 2010. aastal vastu võetud otsusega. Seal leiti, et LNG terminali asukoht on sobiv ega kujuta endast olulist ohtu keskkonnale.

Rajatava terminali teemaplaneeringu eskiislahenduse ja selle KSH programmiga ja aruandega sai tutvuda Paldiski linnavalitsuses, kus seejärel toimus programmi avalik arutelu. 

 

19.07.2012 kiitis Keskkonnaamet Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande heaks.

 

Looduskeskkond on Pakri poolsaarel väga liigirikas ning oma väärtustega mitmesuguse tasandiga kaitse all. Aastal 2019 uuendas Vabariigi Valitsus Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskirja, mille koostamisel on LNG rajamist Pakri poolsaarele arvestatud.

 

Keskkonnamõjude hindamine on väga põhjalik protsess, kuhu kaasatakse mitmeid eksperte ning mille käigus tehakse ka väga põhjalikud uuringud. 

 

Mis on LNG?

• on looduslik gaas, mis on jahutatud -162 kraadini Celsiust (miinus 260 kraadi Fahrenheiti). See protsess muudab gaasi vedelaks ja kahandab selle mahtu 600 korda.

• on värvitu ja lõhnatu. Helsingis kasutatakse seda kommunaalgaasina ja Stockholmis sõidukite kütusena. Rootsi teedel sõidab ca 35 000 autot, mis kasutavad kütusena bio- või maagaasi.

• on naftakeemiatööstuses olulisel kohal mahlapudelite, mänguasjade, pesuvahendite (pulbrite), plastikmaterjalist põrandate, ravimite jm. tootmisel. Maagaasi kasutatakse ka toiduainetööstuses ja metallitööstuses.

• on fossiilkütus, mis paiskab põlemisel õhku 15 protsenti vähem süsinikdioksiidi kui bensiin. Gaas põleb selge leegiga ning ei erita tolmu ega tahma. See on väävlivaba ning selle lämmastikuoksiidi emissioon on madal.

• moodustab 25 protsenti Euroopa energiavarudest. Oma "Energia teekaardis 2050" toob Euroopa Komisjon välja maagaasi kui olulise energiaallika, millega minna vastu 2050. aastaks planeeritud muutustele.

• ei sütti väga kergesti. Laevaliikluse regulatsioonide järgi peab LNG olema vähemalt sama ohutu kütus kui bensiin.

• Seda tehnoloogiat kasutatakse laevanduses juba palju just selle keskkonnasõbralikkuse tõttu.