23. juunil kell 10.00 (taas)avatakse Padise kloostri seinal Vabadussõjas langenute mälestustahvel. Tahvlile on kantud meie piirkonnast pärit meeste andmed. Avaldame siinkohal need nimed ja ootame nende järeltulijaid mälestustahvli avamisele ja hiljem ka Paldiskisse Harju XXIX Maakaitsepäevale.

Kontakt: Andres Sikka, andres.sikka@gmail.com

 

Harju-Madise kihelkonnast langenud:

ADERMANN, JULJUS  10.05.1900 – 21.11.1919 Ämarist, maetud Harju-Madise uuele kalmistule.                                                          

ALTONEUS RUDOLF  03.11.1888 – 06.05.1919 Vasalemmast, teadaolevalt maetud Vihterpalu kalmistule.

AUNBAUM WOLDEMAR Arukülast.

DREVERK VOLDEMAR  01.10.1900 – 20.11.1919 Väämlast, maetud Harju-Madise uuele kalmistule.

JAAGU ALFRED Leetsest.

KRANBERG JOHANNES Ämarist.

LILIENBLUM VOLDEMAR  05.10.1899 – 15.07.1919 Vasalemmast, maetud Harju-Madise uuele kalmistule.

MATHIESEN JOHANNES  29.06.1893 – 29.12.1919  Laokülast, maetud Harju-Madise uuele kalmistule.

PALM JAKOB Laokülast.

RENT JOHANNES Leetsest.

VELTMANN JOHANNES Laokülast.

VURMANN RUDOLF Vasalemmast.

 

Risti kihelkonnast langenud:

EKART JOHANNES  29.05.1893 – 08.05.1919 Ahtamaalt (sündinud Padisel), maetud teadaolevalt Viljandisse.

EHRLICH HERMANN  ….1900 – 12.02.1920 Ristilt.

LINDEMANN RUDOLF  01.01.1892 – 10.01.1919 Metslõngust, langes Kunda all.

TRUMBERG JÜRI  16.09.1898 – 30.12.1919 Hattust (sündis teadaolevalt Seljakülas), langes Narva all.

SIIGEL KRISTJAN  27.06.1899 – 18.07.1919 Hattust.

 

Esmakordselt avati tahvel 1930. aastal. Säilinud on tekst sellest sündmusest.

Harjumaalt.

WabadussõjaS langenuile mälestustahwli awamine Kloostris.

Maareformi kümnenda aastapäewa puhul pühapäetoal awati Kloostris mälestustahwel wabadussõjas langenuile. Umbes ühe meetri kõrgune Wasalemma marmorist walmistatud mälestustahwel, millel 17 Kloostri wallast pärit langenute nimed, kinnitati kloostri waremete müüri külge torni alla. Enne tahwli awamist andis tahwliwalmistamisest lühikese ülewaate korraldama komitee esimees riigikoguliige Kuris, kuna tahwli awas majandusminister Zimmerman. Luteriusu kombe järele pidas jumalateenistust õp. Etzont ja ap. usu kombel praost ümarik.

Pärjad pani kaitseministeeriumi ja kaitsewäe pooli kolonel Lõhmus ja kaitseliidu poolt kapten Sepling. Ka olid pärgade panemisel esitatud kõik kohalikud organisatsioonid. Peale mälestustahwli awamist peeti sealsamas ka aktus maareformi 10. aasta mälestuseks, ülewaate maareformist andis majandusminister Zimmermann, mille järel lauldi riigilaulu. Maareformist kõneles riigikoguliige Fuks. Awamispidu lõppes lauluga ..Eestimaa, mu isamaa."

 

Mälestustahvli taastamist toetas Lääne-Harju vald ja Kaitseliidu Harju malev.