Maaparanduse ja maakasutuse osakonna peaspetsialist vastab: mida tasub teada kraavide lihtsustatud korras registrisse kandmisest?

Kuni järgmise aasta lõpuni saab lihtsustatud korras maaparandussüsteemid registrisse kanda. Praktilist nõu annab Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) maaparanduse ja maakasutuse osakonna peaspetsialisti Andres Uuk, kes vastab üheksale enamlevinud küsimusele, millega inimesed tema poole pöörduvad.

Juhul kui maal asub enam kui 20 aastat tagasi maaparanduse tarbeks rajatud kraavivõrk, siis 2025. aasta lõpuni on võimalik neid kraave lihtsustatud korras registrisse kanda. Registrisse kantud maaparandussüsteemide omanikel on võimalik saada toetusi ja nõuandeid maaparandussüsteemi korrashoiuks.

1. Mis juhtub, kui 2025. aasta lõpuks ei ole maaparandussüsteem registrisse kantud?

Alates 1. jaanuarist 2026 ei saa enam maaparandussüsteeme lihtsustatud korras registrisse kanda. Maaparandussüsteemid, mis ei ole selleks ajaks registrisse kantud, loetakse eeldatavalt juba liiga amortiseerunuks ja pole enam korda tehtavad ka rekonstrueerimistöödega. Kui maaparandussüsteemide olemasolu on vajalik, näiteks juhul, kui maa on muutunud liigniiskeks, tuleb läbi teha kõik protseduurid, mis on ette nähtud uute maaparandussüsteemide rajamisel: taotleda projekteerimistingimused, tellida projekt, taotleda ehitusluba, tellida ehitamine ja lõpuks taotleda jällegi kasutusluba.

2. Miks on vaja registrisse kanda?

Iga maaomanik vastutab, et tema maaparandussüsteemid oleksid korras ja hooldatud. Hooldustööd on kulukad. Ainult registrisse kantud maaparandussüsteemide korrastamiseks on võimalik saada toetust.

Kohustust olemasolevad kraavisüsteemid maaparandussüsteemide registrisse kanda ei ole, küll aga on võimalus. Toimivad ja hooldatud maaparandussüsteemid loovad maaomanikule lisaväärtust. Eesti põllumajandus- ja metsamaad on sageli liigniisked ning nende majanduslik kasutamine sõltub maaparandussüsteemide toimivusest.

Ligi 1 miljonist hektarist ligi 637 000 hektarit põllumajandusmaad ja ligi 755 000 ha metsamaad on kantud 01.01.2024 seisuga maaparandussüsteemide registrisse. Maaparandussüsteemide korrasolek ja toimimiskindlus on määrava tähtsusega olukorras, kus kliimamuutuste tõttu aasta keskmine sademete hulk kasvab. (Sademete keskmine hulk aastas on Eestis vahemikus 520–820 mm ning auruvuse suuruseks hinnatakse keskmiselt 360–440 mm aastas.)

3. Kas maaparandussüsteemi registrisse kandmine puudutab kõiki kraavivõrke või on sellel mingisugused piirangud?

Registrisse kandmine puudutab kraave, mis peamiselt asuvad maatulundusmaal ning on mõeldud maa viljelusväärtuse suurendamiseks ja keskkonna kaitseks. Sade- või heitvee ärajuhtimiseks või kaevandusalade tarbeks rajatud kraavid ei ole maaparandussüsteemi osad.

4. Mida tähendab lihtsustatud korras registrisse kandmine?

Lihtsustatud korras registrisse kandmine tähendab, et olemasolevale maaparandussüsteemile loetakse kasutusluba antuks ja andmed kantakse maaparandussüsteemide registrisse (MSR).

5. Kas registrisse kandmisega kaasnevad ka mingisugused kulud?

Kulud võivad tekkida, kui on vaja teha mõõdistamisjoonis. Mõõdistamisjoonis tuleb koostada juhul, kui PTA spetsialist ei saa tuvastada kõiki kaardiandmeid maaparandussüsteemi kohta (näiteks kraavide asukohti või vee voolusuundi). Kui aga kõik nõuded on täidetud olemasoleva maaparandussüsteemi arvele võtmiseks ja andmete kandmiseks maaparandussüsteemide registrisse, siis omanikule kulusid ei kaasne.

6. Kas eraisikutel ja juriidilistel isikutel on samasugused võimalused toetuste saamiseks?

Metsaühistu ja erametsaomanik saab taotleda metsamaaparandustööde toetust.

Maaparandussüsteemi eesvoolu uuendamise ning keskkonnakaitserajatise ehitamise ja uuendamise investeeringutoetust peab taotleja või tema liikme valduses olema maa, millel toetatavaid tegevusi ellu viiakse. Toetust saavad taotleda järgnevad isikud:

• füüsiline isik;
• äriühing ja füüsilisest isikust ettevõtja;
• maaparandusühistu vastavalt tema tegevuskavas ettenähtud ulatusele;
• mittetulundusühing, kui toetatav tegevus vastab tema põhikirjalisele eesmärgile;
• kohaliku omavalitsuse üksus.

7. Milleks on toetused ette nähtud?

Metsamaaparandustööde toetus on mõeldud olemasoleva maaparandussüsteemi uuendamiseks. Toetatakse olemasolevate kuivenduskraavide ja eesvoolu puhastamist settest, voolunõva rajamist ja truubi asendamist.

Maaparandussüsteemi eesvoolu uuendamise ning keskkonnakaitserajatise ehitamise ja uuendamise investeeringutoetust antakse kuivendussüsteemide ja veerežiimi kahepoolse reguleerimise süsteemide ajakohastamiseks.

8. Kui suur on toetus aastal 2024?

Metsamaaparandustööde toetuse määr on kuni 10 000 eurot erametsaomaniku kohta. Taotlusi saab esitada 12. augustist kuni 2. septembrini. Loe täpsemalt siit: https://www.eramets.ee/toetused/metsamaaparandustoode-toetus/

Maaparandussüsteemi eesvoolu uuendamise ning keskkonnakaitserajatise ehitamise ja uuendamise investeeringutoetuse taotlusi saab esitada 2.–9. maini. Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 520 000 eurot strateegiakava programmiperioodil kõikide maaparanduslike sekkumiste kohta kokku. Eesvoolu uuendamise korral on toetuse käibemaksuta ühikuhind 7847 eurot kilomeetri kohta. Loe täpsemalt siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/102022024002

9. Kas maaomanik peab arvestama ka omaosalusega?

Toetuse määr ja suurus sõltuvad toetatavast tegevusest. Vastavalt sellele peab arvestama ka omaosalusega. Näiteks keskkonnakaitserajatise ehitamisel saab toetust kuni 100% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.

10. Kust on võimalik vajadusel nõu ja abi saada?

Nõu ja abi saamiseks pöördu PTA regiooni piirkondliku esinduse poole.

Põhja regioon

Harjumaa - Teaduse 2, 75501 Saku, harjump@pta.agri.ee

Raplamaa - Tallinna mnt 14, 79513 Rapla, raplamp@pta.agri.ee

Ida regioon

Ida-Virumaa - Pargi 15, Jõhvi linn, 41532 Ida-Virumaa, virump@pta.agri.ee

Lääne-Virumaa - Fr. R. Kreutzwaldi 5/2, 44314 Rakvere, virump@pta.agri.ee

Jõgevamaa - Suur 3, 48306 Jõgeva, jogevamp@pta.agri.ee

Järvamaa - Pärnu 58, 72712 Paide, jarvamp@pta.agri.ee

Lääne regioon

Hiiumaa -  Leigri väljak 5, 92412 Kärdla, laane@pta.agri.ee

Läänemaa -  Jaani 10,  90502 Haapsalu, laane@pta.agri.ee

Pärnumaa - Roheline 64, 80010 Pärnu, laane@pta.agri.ee

Saaremaa- Kohtu 10, 93812 Kuressaare, laane@pta.agri.ee

Lõuna regioon

Viljandimaa - Vabaduse plats 4, II korrus, 71020 Viljandi, pmviljandi@pta.agri.ee

Põlvamaa - Puuri tee 1,  63308 Põlva, pmpolva@pta.agri.ee

Tartumaa - Tähe 4, 51010 Tartu, pmtartu@pta.agri.ee

Valgamaa - Kesk tn12, 68203 Valga, pmvalga@pta.agri.ee

Võrumaa - Katariina 7, 65608 Võru, pmvoru@pta.agri.ee

Kontaktid leiad PTA kodulehelt https://pta.agri.ee/ametist-uudised-ja-kontaktid/kontakt/piirkondlike-esinduste-kontaktid