Riik kavandab Paldiskis asuva radioaktiivsete jäätmete vahelao asemele lõplikku ohutut ladustuspaika

1997. aastal rajati Paldiskisse, endise tuumaallveelaevnike õppekeskuse peahoonesse radioaktiivsete jäätmete vahehoidla, et käitusest kõrvaldada kunagise tuumaobjekti puhastamisel tekkinud ning mujal Eestis vähesel määral tekkivad ohtlikud radioaktiivsed jäätmed. Keskkonnaministeeriumil on kohustus teha vahelao asemele jäätmete lõplik ohutu ladustuspaik. Kuna vaheladustamise aeg on umbes 50 aastat, siis tuleb lõppladu rajada 2040. aastaks.
Praegu viiakse läbi lõppladustuspaiga asukoha uuringuid ning tehakse ettevalmistusi planeeringuks. Variante planeeringu algatamiseks on kaks – riigi eriplaneering või kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Nende vahe on selles, et ühte menetlust juhib riik ja teist KOV koos riigiga. Lääne-Harju valla esindajate esialgsete kohtumiste põhjal ministeeriumide ja Paldiski vahehoidlat haldava riigiettevõtte AS A.L.A.R.A esindajatega eelistab omavalitsus planeeringuprotsessi ohjasid enda käes hoida.
Riik ootab Lääne-Harju vallavolikogult seisukohta võimaliku eriplaneeringu algatamise valmisoleku kohta. 6. juunil toimuval vallavolikogu istungil on see arutelu päevakorras. Igal juhul on omavalitsuse ootus, et riik täidab oma kohust radioaktiivsed jäätmed lõplikult ja ohutult likvideerida ning teeb seda projekti kõikidel etappidel avalikkust teavitades ning omavalitsusega arvestades.
Keskkonnaministeeriumi kinnitusel pannakse kavandatavasse lõppladustuspaika Paldiski reaktorite sektsioonid ja aastakümnete jooksul kogu Eesti territooriumilt kokku kogutud n-ö tavalised radioaktiivsed jäätmed nagu tööstuslikud nivooandurid, teaduses ja meditsiinis kasutatavad lahtised kiirgusallikad (nt vedelikud), kalibratsiooniallikad jmt. Lõppladustuspaika jõuavad ka edaspidi Eestis tekkivad radioaktiivsed jäätmed, mille kogus on aastas alla 1 m³. Teistest riikidest radioaktiivseid jäätmeid ladustuspaika tuua ei tohi. Ka ei ladustata kavandatavale objektile tuumajaamade või uurimisreaktorite kasutatud tuumakütust, mida õnneks teadaolevalt Eestist ei leidu.