Vasalemma jõel eemaldati üks kaladele takistuseks olnud paisudest

Harjumaa jõgedel on eilsest kaks kalade rändetõket vähem, talgute korras eemaldati Vasalemma jõel asunud vana paisuvare ja Vääna jõel kopratamm. 

„Eestis on üle tuhande inimeste tehtud paisu, kobraste omi kordades rohkem. Kõik need on takistuseks kaladele, kes ei saa vabalt jõge mööda rännata. Tegelikult on paisude kahju suuremgi – need mõjutavad kogu jõe ökosüsteemi," ütles RMK looduskaitseosakonna vee-elustiku spetsialist Sander Sandberg. Ta lisas, et talgute korras saab hea meeskonnaga eemaldada ka esmapilgul võimatu ülesandena näivaid takistusi. 

Pärast paisude eemaldamist kallati nii Vääna kui Vasalemma jõgedesse looduslikku kruusa, et tekitada nii lõheliste koelmualasid. „Suurepärane ajastus, sest lõhelised on juba teel meie jõgedesse kudema. Sel perioodil pole paisud ainsad vaenlased kaladele, vaid olulist kahju teevad ka kahejalgsed röövpüüdjad. Kaladel on vedanud, sest selline hulk vabatahtlikke ei valva nii ühtegi teist eluslooduse esindajat," rääkis Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus. 

Lääne-Harju vallas asuval Vasalemma jõel lammutati ära inimeste tehtud kivipais. „Vasalemma jões on välja kujunenud väärtuslik jõeelustik. Siin leidub nii jõesilmu, lõhet, võldast ja teisi vee-elanikke. Nende seisundi eest saame hea seista, pidades kinni püügipiirangutest ning avades rändetakistusi," sõnas Lääne-Harju vallavolikogu esimees Külli Tammur. Lähiaastail on kavas kaladele avada kogu Vasalemma jõgi.

Talgutel osalesid vabatahtlikud kalakaitsjad ning töötajad RMK-st ja sealsest Põlula kalakasvandusest, Keskkonnaministeeriumist, Keskkonnaametist, Lääne-Harju vallast, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudist ja Maaülikoolist. 

Teadmiseks:

  • Eesti rohkem kui tuhandest teadaolevast paisust 75% on kaladele ületamatud, 40% aga mõjutavad oluliselt kalastikku.
  • Eesti suurim likvideeritud pais oli Pärnu jõel Sindis, mis lammutati lõplikult 2020. aastal. Uuringud näitavad, et rändekalad on taastatud jõelõigu omaks võtnud ja kärestikuline jõgi on tunnustust leidnud muuhulgas ka süstasportlaste seas.
  • Alates 2020. aastast tegeleb Eestis paisude eemaldamisega RMK. Kogu Vasalemma jõe avamine kalade rändeks on üks RMK lähiaastate prioriteete. 

Talgupildid on leitavad siit