Umbes 4000 suuremate tuleohutusriskidega hoone omanikud ja valdajad peavad kord aastas esitama päästeametile tuleohutusaruande, et tõendada hoone tuleohutust ja turvalisust.

"Enesekontrolli aruanne aitab luua korda ja saada ülevaadet, mis seisus tuleohutusega asjad hoones on ning kuidas võimalikke probleeme lahendada. Enesekontroll on abivahend ehitise omanikule, kes tuleohutusnõuete täitmise eest vastutust kannab. Vajadusel saab kaasata ka kvalifitseeritud tuleohutusspetsialisti, kellel on põhjalikud teadmised tuleohutusest ja nõuetest ning vaatab hoone üle," selgitas päästeameti ohutusjärelevalve osakonna ekspert Heikki Rajalo. 

Enamasti on puudused seotud sellega, et tuleohutuspaigaldised (nt evakuatsioonivalgustus või automaatne tulekahjusignalisatsioon) on hooldamata või avastatakse, et eelmisel aastal jäi kohustuslik tulekahju korral tegutsemise õppus korraldamata.

Tuleohutusaruande kohuslasi on ligikaudu 4000, näiteks lasteaiad, koolid, majutusasutused, ravi- ja hoolekandeasutused, kaubanduskeskused, kõrghooned ja ohtlikud ning suurõnnetuse ohuga ettevõtted ning elutähtsat teenust pakkuvad asutused.

Aruanne tuleb päästeameti ohutusportaalis esitada hiljemalt 31. märtsiks. Praeguseks on aruande esitanud 15% neist, kel seda teha tuleb. Päästeamet saatis veebruari lõpus hoonete omanikele ja valdajatele ka meeldetuletused.

2024. aastal toimus kasutuses olevates mitte-eluhoonetes 171 tulekahju, neist 74 enesekontrolli aruande alustes ehitistes.

Täpsemat infot tuleohutusaruande esitamise kohta leiab Päästeameti kodulehelt:  https://www.rescue.ee/et/tuleohutuse-enesekontroll

Berit-Helena Lamp

kommunikatsiooniosakond

nõunik

+372 5303 6253

berit-helena.lamp@paasteamet.ee