Katastriüksuse jagamine

Katastriüksuse jagamine tähendab ühe katastriüksuse mitmeks iseseisvaks katastriüksuseks (reaalosaks) jagamist.

Katastriüksuse jagamiseks:

  • maaomanik pöördub vallavalitsusse, et selgitada, katastriüksuse jagamise võimalusi ehk kas on vaja koostada detailplaneering või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud (krundi suuruse piirang jne);
  • maaomanik pöördub vajadusel kooskõlastuse või nõusoleku saamiseks vastava ameti poole (Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Põllumajandusamet, Muinsuskaitseamet jt);
  • vallavalitsus kooskõlastab maakorralduskava ehk jagamise plaani, määrab tekkivatele katastriüksustele aadressid  ja sihtotstarbed;
  • maaomanik pöördub maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, kes maaomaniku volituse alusel taotleb katastripidajalt katastrimõõdistamise tingimused;
  • maamõõtjale tuleb anda informatsioon oma kontaktandmete (telefon, kasutuses olev elektronposti aadress ja postiaadress) kohta. Toimivad kontaktandmed on vajalikud selleks , et täiendavate küsimuste korral saaks maamõõtja või katastripidaja maaomanikuga ühendust võtta ning katastripidaja edastada menetlusinfot;
  • maamõõtja teostab katastrimõõdistamise ning koostab katastrimõõdistamise toimikud;
  • piirimärgid, mis ei jää pärast maakorraldust piiri tähistama, tuleb maamõõtjal maastikult eemaldada; 
  • pärast katastrimõõdistamist esitab maamõõtja toimikud katastripidajale (Maa-ametile) koos teiste kande tegemiseks vajalike materjalidega;
  • katastripidaja määrab katastriüksuste piirid, pindalad ja kõlvikud ja  edastab vastavad andmed maaomanikule, kes andmetega nõustumisel esitab kandeavalduse katastriüksuste registreerimiseks maakatastris koos nõusolekuga kinnistusraamatusse kande tegemiseks;
  • katastripidaja teeb otsuse katastriüksuse registreerimise või sellest keeldumise kohta;
  • teade kande tegemisest või kandest keeldumise kohta edastatakse kandeavalduses näidatud elektronposti aadressile. Posti teel saadetakse teade vaid juhul, kui elektrooniliselt ei ole võimalik otsusest teavitada;
  • pärast katastriüksuse registreerimist esitab katastripidaja andmed kinnistusraamatusse;
  • pärast kinnistusraamatus tehtud kandeid on jagamise tulemusena moodustatud uued katastriüksused ametlikult registreeritud.

Pane tähele!

  • Kui katastriüksuse jagamiseks ei ole detailplaneeringu koostamise kohtustust, siis rakendub katastriüksuse jagamise toimingule maakorraldusseadus.
  • Kui jagatav katastriüksus asub detailplaneeringu kohustusega alal, võib toimingule rakenduda planeerimisseadus.
  • Kui katastriüksuse jagamine on seotud katastriüksusel asuva(te) hoone(te) reaalosadeks jagamisega, tuleb arvestada, et hoone jagamine reaalosadeks on võimalik vaid siis, kui iga hooneosa saab eraldi kasutada.
  • Kui maaomanikul on soov avada mõne uue tekkinud katastriüksuse kohta kinnistusraamatus eraldi registriosa, siis on vajalik läbi kinnistuportaali esitada kinnistamisavaldus. Avaldust on võimalik teha ka notari juures.

Katastriüksuste liitmine

Katastriüksuste liitmine on mitmest naaberkatastriüksusest ühe katastriüksuse moodustamine.

Katastriüksuste liitmiseks ehk uue katastriüksuse moodustamiseks:

  • pöördub maaomanik vallavalitsusse, et selgitada katastriüksuste liitmise võimalusi ehk kas on vaja koostada planeering või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud (krundi suuruse piirang jne);
  • kui liidetavad katastriüksused on kantud kinnistusraamatu erinevatesse registriosadesse, on hüpoteegi olemasolul vaja maakorraldustoimingu tegemiseks hüpoteegipidaja nõusolek, samuti on vajalik kinnistusraamatust nähtuvate teiste puudutatud isikute nõusolekud.
  • maaomanik pöördub vajadusel kooskõlastuse või nõusoleku saamiseks vastava ameti poole (Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Põllumajandusamet, Muinsuskaitseamet jt);
  • vallavalitsus kooskõlastab maakorralduskava ehk liitmise plaani, määrab tekkivale katastriüksusele aadressi ja sihtotstarbe.
  • maaomanik pöördub maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, kes maaomaniku volituse alusel taotleb katastripidajalt katastrimõõdistamise tingimused.
  • maamõõtjale tuleb anda informatsioon oma kontaktandmete (telefon, kasutuses olev elektronposti aadress ja postiaadress) kohta. Toimivad kontaktandmed on vajalikud selleks , et täiendavate küsimuste korral saaks maamõõtja või katastripidaja maaomanikuga ühendust võtta ning katastripidaja edastada menetlusinfot
  • maamõõtja teostab katastrimõõdistamise ning koostab katastrimõõdistamise toimiku;
  • piirimärgid, mis ei jää pärast maakorraldust piiri tähistama, tuleb maamõõtjal pärast katastrimõõdistamist maastikult eemaldada. 
  • maamõõtja esitab liitmisel moodustatud katastriüksuse toimiku katastripidajale (Maa-ametile) koos teiste kande tegemiseks vajalike materjalidega;
  • katastripidaja määrab katastriüksuse piiri, pindala ja kõlvikud ja  edastab vastavad andmed maaomanikule, kes andmetega nõustumisel esitab kandeavalduse katastriüksuse registreerimiseks maakatastris koos nõusolekuga kinnistusraamatusse kande tegemiseks.
  • Kui liidetavad katastriüksused asuvad kinnistusraamatu erinevates registriosades peab kandeavaldus sisaldama kinnistusraamatu registriosa numbrit millisesse kanne tehakse ja milline registriosa suletakse.
  • katastripidaja teeb otsuse katastriüksuse registreerimise või sellest keeldumise kohta.
  • teade kande tegemisest või kandest keeldumise kohta edastatakse kandeavalduses näidatud elektronposti aadressile. Posti teel saadetakse teade vaid juhul, kui elektrooniliselt ei ole võimalik otsusest teavitada
  • pärast katastriüksuse registreerimist maakatastris esitab katastripidaja avalduse kinnistusraamatu pidajale.

 

Rohkem teavet leiate Maa-ameti geoportaali materjalidest Maaomaniku meelespea

 

Ametnike kontaktid

Erkki Pratka, tel. 608 7882, e-post erkki.pratka@laaneharju.ee (Padise, Keila)

Elmar Luha, tel. 679 0614, e-post elmar.luha@laaneharju.ee (Paldiski, Vasalemma)