Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete, eelkõige segaolmejäätmete, paberi ja papi, biolagunevate jäätmete ning ajutiselt kogumismahutite vahetusse lähedusse paigutatud suurjäätmete äravedu Lääne-Harju valla territooriumilt.

Korraldatud jäätmevedu aitab vältida:

  • prügistatud teeääri ja metsaaluseid;
  • jäätmete põletamist avamaal ja ahjus;
  • jäätmete matmist ja jäätmete sokutamist võõrasse konteinerisse.

Jäätmevaldaja (jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed, samuti korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik(ud), millel asub suvila, elu- või äriruum) loetakse elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas automaatselt liitunuks korraldatud jäätmeveoga.

Vallavalitsus korraldab jäätmevedaja leidmiseks teenuse kontsessiooni vastavalt jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses kehtestatud korrale ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu kestusega kuni viis aastat.

Lääne-Harju vallas on viis jäätmeveo piirkonda:

  1. endise Keila valla territoorium, mida teenindab Eesti Keskkonnateenused AS.(Hinnakiri);
  2. endise Vasalemma valla territoorium, mida teenindab Eesti Keskkonnateenused AS. (Hinnakiri);
  3. endise Padise valla territoorium, mida teenindab Radix Hoolduse OÜ. (Hinnakiri);
  4. Paldiski linn, mida teenindab kuni uue vedaja leidmiseni Ragn-Sells AS. (Hinnakiri alates 01.04.2019;)
  5. Ämari lennubaasi territoorium.

 

Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumiseks tuleb kasutada eraldi jäätmemahutit:

  • tiheasustusalal asuvatel elamutes, kus puudub nõuetekohane komposter;
  • toitlustusega tegelevas asutuses ja mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus tekib üle 20 kg biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid nädalas;
  • hajaasustusalal on eraldi kogutud biolagunevad jäätmed soovitav kompostida oma kinnistul.

 

Paberi ja kartongi kogumiseks tuleb kasutada eraldi jäätmemahutit:

  • elamutes, kus on 4 või enam korterit;
  • asutustes ja ettevõtetes, kus tekib nädalas üle 20 kg paberit ja kartongi.

Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb paberit ja kartongi koguda eraldi ka väiksema korterite arvuga elamutes ja väiksema jäätmetekkega mitteelamutes.

 

Korraldatud jäätmeveo sagedus lepitakse kokku vedaja ja jäätmevaldaja vahel sõlmitud jäätmekäitluslepingus, täites tingimust, et jäätmete äravedu peab toimuma sagedusega, mis vastab jäätmeseadusele ja välistab mahutite ületäitumise või keskkonnaseisundi halvenemise.

Korraldatud jäätmeveo sageduse osas tuleb juhinduda järgmisest:

  1. segaolmejäätmete mahutite tühjendamine alates 10-korteriliste elamute juures peaks toimuma vähemalt üks kord 7 päeva jooksul;
  2. segaolmejäätmete mahutite tühjendamine 3 kuni 9 korteriga elamute juures peaks toimuma vähemalt üks kord 14 päeva jooksul;
  3. segaolmejäätmete mahutite tühjendamine mitteelamute juures peaks toimuma vähemalt üks kord 14 päeva jooksul;
  4. väike- ja ridaelamute ja maakasutuste, mille sihtotstarve ei ole elamumaa, kasutuses olevate mahutite tühjendamine peaks toimuma vähemalt üks kord 28 päeva jooksul;
  5. väike- ja ridaelamute ning 2–4-korteriliste elamute juures peaks olmejäätmete mahutite tühjendamine toimuma vähemalt üks kord 12 nädala jooksul, kui biojäätmete kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud;
  6. paberi ja kartongi mahutite tühjendamine peaks toimuma vähemalt üks kord 28 päeva jooksul;
  7. biojäätmete mahutite tühjendamine peaks toimuma vähemalt üks kord 14 päeva jooksul;
  8. suurjäätmed võib jäätmetekitaja paigutada ajutiselt oma maaüksusel asuvate jäätmemahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt 3 päeva jooksul;
  9. liigiti kogutud taaskasutatavate pakendijäätmete mahutit võib tühjendada vastavalt vajadusele.

 

Ühismahuti kasutamine

Ühismahutit on võimalik kasutada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumisel kahelt või enamalt kinnistult.

Ühismahutit on lubatud kasutada:

  1. tiheasustusalal asuvatel kinnistutel, mis on teineteise lähinaabrid või mis asuvad jäätmemahutist mitte enam kui 200 m kaugusel;
  2. hajaasustusalal asuvatel kinnistutel, mis asuvad jäätmemahutist mitte enam kui ühe kilomeetri kaugusel;
  3. hoone-, aiandus- ja suvilaühistul (k.a garaažiühistu).

Ühise jäätmemahuti kasutamise taotluse saab alla laadida siit

Taotlus esitatakse vallavalitsusele e-posti aadressil info@laaneharju.ee, saata tavapostiga või tuua ise kohale.

 

Kinnistu hooajaline kasutamine

Jäätmevaldajal, kes kasutab kinnistut hooajaliselt, on võimalik esitada taotlus korraldatud jäätmeveost hooajaliseks vabastamiseks. Talveperioodiks loetakse ajavahemikku 1. oktoober kuni 30. aprill.

Taotlusele tuleb lisada kinnistu eelneva aasta elektritarbimise teatis (kui kinnistu on liidetud elektrivõrguga) või mõni muu dokument, mis kinnitab kinnistu hooajalist kasutamist.

Tarbimisteatis on saadaval kodulehel www.elektrilevi.ee (sisenen/tarbimisajalugu/tarbimisteatis - lehe allosas valik laadi pdf).

Korraldatud jäätmeveost vabastamise taotluse saab alla laadida siit.

Taotlus koos lisadokumentidega esitatakse vallavalitsusele e-posti aadressil info@laaneharju.ee, saata tavapostiga või tuua ise kohale.

 

Korraldatud jäätmeveoga mitteliitumine

Jäätmevaldajal, kes kinnistut ei kasuta, on õigus esitada taotlus korraldatud jäätmeveoga mitteliitumiseks. Taotlusele tuleb lisada kinnistu eelneva aasta elektritarbimise teatis (kui kinnistu on liidetud elektrivõrguga) või mõni muu dokument, mis kinnitab kinnistu mittekasutamist.

Korraldatud jäätmeveost vabastamise taotluse saab alla laadida siit.

Jäätmevaldaja, kes on saanud jäätmeveost vabastuse, peab esitama iga aasta 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või seda kasutatud. Kes kirjalikku kinnitust ei esita, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

Kinnistu mittekasutamise kinnituse vormi saab alla laadida siit.

Taotlus koos lisadokumentidega esitatakse vallavalitsusele e-posti aadressil info@laaneharju.ee, saata tavapostiga või tuua ise kohale.