Korraldatud jäätmevedu
Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete, eelkõige segaolmejäätmete, paberi ja papi, biolagunevate jäätmete ning ajutiselt kogumismahutite vahetusse lähedusse paigutatud suurjäätmete äravedu Lääne-Harju valla territooriumilt. See tähendab, et majapidamises tekkivad olmejäätmed kogub ja transpordib jäätmeveoettevõte, kellele on vald andnud ainuõiguse läbi riigihangete seaduse alusel korraldatud riigihanke.
Lääne-Harju Vallavalitsuse korraldatud riigihanke (viitenumber 231162) tulemusel osutab korraldatud jäätmeveo teenust Lääne-Harju valla territooriumil Eesti Keskkonnateenused AS (hankeleping kehtib kuni 31.03.2025):
kodulehekülg: www.keskkonnateenused.ee
telefon 1919
e-posti aadress: tallinn@keskkonnateenused.ee
hinnakiri; kaaskiri; tüüplepingu projekt
Lisateenusena on võimalik nii korterelamutel kui ka eramajadel tellida segapakendite vedu. Segapakendite teenus ei ole Lääne-Harju vallas kohustuslik teenus, kuid kulude vähendamiseks on soovitatav teenus tellida, kuna suurema osa kodus tekkivatest jäätmetest moodustabki just pakend.
Sorditud jäätmete üleandmine on tunduvalt soodsam kui segaolmejäätmete üleandmine.
Jäätmeveo korraldus kortermajas
Korraldatud jäätmevedu aitab vältida:
- prügistatud teeääri ja metsaaluseid;
- jäätmete põletamist avamaal ja ahjus;
- jäätmete matmist ja jäätmete sokutamist võõrasse konteinerisse.
Jäätmevaldaja (jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed, samuti korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik(ud), millel asub suvila, elu- või äriruum) loetakse elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas automaatselt liitunuks korraldatud jäätmeveoga.
Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumiseks tuleb kasutada eraldi jäätmemahutit:
- mis tahes kasutusotstarbega kinnistul, kus toimub elu- või äritegevus või ühiskondlik tegevus ning kus puudub nõuetekohane komposter.
- hajaasustusalal on eraldi kogutud biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed soovitav kompostida oma kinnistul.
Paberi ja kartongi kogumiseks tuleb kasutada eraldi jäätmemahutit:
- korterelamutes ning äri-, tootmis-, teenindus- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel;
- üksikelamutes tuleb paberit ja kartongi koguda liigiti, mida saab üle anda § 33 lõikes 1 ja 2 nimetatud jäätmekäitluskohtadesse või korraldatud jäätmeveo teenust osutavale isikule.
Korraldatud jäätmeveo sageduse osas tuleb juhinduda järgmisest:
- eramud tiheasustusalal – segaolmejäätmed vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;
- eramud hajaasustusalal – segaolmejäätmed vähemalt üks kord 12 nädala jooksul;
- eramud tiheasustusalal, kus köögi- ja sööklajäätmete kompostimine jäätmetekke kohas on tagatud – segaolmejäätmed vähemalt üks kord 12 nädala jooksul;
- kuni 8 korteriga elamud – segaolmejäätmed ja paber ning kartong vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;
- 9 kuni 24 korteriga elamud – segaolmejäätmed vähemalt üks kord kahe nädala jooksul, paber ja kartong vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;
- 25 ja enama korteriga elamud – segaolmejäätmed vähemalt üks kord nädalas, paber ja kartong vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;
- juriidilised isikud ja asutused – segaolmejäätmed vähemalt üks kord kahe nädala jooksul, paber ja kartong vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;
- biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete jäätmemahutid – vähemalt üks kord kahe nädala jooksul;
- biofiltriga varustatud ja tihendatud kaanega biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete jäätmemahutid – vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;
- suurjäätmed võib jäätmevaldaja paigutada ajutiselt oma maaüksusel asuvate jäätmemahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt kolme päeva jooksul;
- liigiti kogutud taaskasutatavate pakendijäätmete mahutit võib tühjendada vastavalt vajadusele.
Ühismahuti kasutamine
Ühismahutit on võimalik kasutada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumisel kahelt või enamalt kinnistult.
Ühismahutit on lubatud kasutada:
- tiheasustusalal asuvatel kinnistutel, mis on teineteise lähinaabrid või mis asuvad jäätmemahutist mitte enam kui 200 m kaugusel;
- hajaasustusalal asuvatel kinnistutel, mis asuvad jäätmemahutist mitte enam kui ühe kilomeetri kaugusel;
- hoone-, aiandus- ja suvilaühistul (k.a garaažiühistu).
Ühise jäätmemahuti kasutamise taotluse saab alla laadida siit.
Taotlus esitatakse vallavalitsusele e-posti aadressil info@laaneharju.ee, saata tavapostiga või tuua ise kohale.
Kinnistu hooajaline kasutamine
Jäätmevaldajal, kes kasutab kinnistut hooajaliselt, on võimalik esitada taotlus korraldatud jäätmeveost hooajaliseks vabastamiseks. Talveperioodiks loetakse ajavahemikku 1. oktoober kuni 30. aprill. Vallavalitsusel on õigus anda perioodiline vabastus kuni viieks aastaks.
Taotlusele tuleb lisada kinnistu eelneva aasta elektritarbimise teatis (kui kinnistu on liidetud elektrivõrguga) või mõni muu dokument, mis kinnitab kinnistu hooajalist kasutamist.
Tarbimisteatis on saadaval kodulehel www.elektrilevi.ee (sisenen/tarbimisajalugu/tarbimisteatis - lehe allosas valik laadi pdf).
Korraldatud jäätmeveost vabastamise taotluse saab alla laadida siit.
Taotlus koos lisadokumentidega esitatakse vallavalitsusele e-posti aadressil info@laaneharju.ee, saata tavapostiga või tuua ise kohale.
Korraldatud jäätmeveoga mitteliitumine
Jäätmevaldajal, kes kinnistut ei kasuta, on õigus esitada taotlus korraldatud jäätmeveoga mitteliitumiseks. Vallavalitsusel on õigus vabastada jäätmevaldaja tema põhjendatud taotluse alusel korraldatud jäätmeveost erandkorras kuni üheks aastaks.
Korraldatud jäätmeveost vabastamise taotluse saab alla laadida siit.
Jäätmevaldaja, kes on saanud jäätmeveost vabastuse, peab esitama iga aasta 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või seda kasutatud. Kes kirjalikku kinnitust ei esita, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.
Kinnistu mittekasutamise kinnituse vormi saab alla laadida siit.
Taotlus koos lisadokumentidega esitatakse vallavalitsusele e-posti aadressil info@laaneharju.ee, saata tavapostiga või tuua ise kohale.