Neljapäeval, 17. oktoobril toimus Laulasmaal Arvo Pärdi Keskuses Eesti esimene rohelisele mõtteviisile suunatud kogukonnaseminar, kus avakõne pidas ning esimeses arutelupaneelis osales riigipea Kersti Kaljulaid.

 

Lääne-Harju vallas on kogukonna algatusel otsustatud luua ja järk-järgult ellu rakendada jätkusuutlikul mõtteviisil põhinev elukeskkonna mudel. Kogukonna eestvedamisel sündinud algatus kannab koondnime Roheline Vald ning seda veab eest initsiatiivgrupp, kuhu kuulub kogukonna esindajaid, ettevõtjaid, teadlasi ja eksperte. Töörühma visiooniks on puhas, nutikaid lahendusi kasutav, loodus- ja inimsõbralik elukeskkond nii lähemas kui kaugemas tulevikus, koosloome kaudu arendatud ja jätkusuutlikke valikuid viljelev omavalitsus.

 

Seminar kutsuti ellu eesmärgiga leida vastuseid juba tekkinud küsimustele ning inspireerida kaasa mõtlema valla kogukondade ja teiste omavalitsuste esindajaid.

 

Ettekannete ja arutelude käigus jagasid mõtteid eri valdkondade teadlased ja eksperdid: ökoloog Mihkel Kangur, jäätmehoolduse ja ringmajanduse praktik ning ekspert Margus Vetsa, keskkonnasotsioloog ja vanemteadur Kati Orru, TLÜ avatud akadeemia juhataja Katrin Männik, Cleantech ForEST tegevjuht Erki Ani, Kati-Liis Kensap Keskkonnaministeeriumist, Tartu abilinnapea Raimond Tamm, sinise majanduse ekspert Toivo Aalja, ettevõtja Peep Siitam ning Enefit Green juhatuse liige Innar Kaasik.

 

Panelistid rõhutasid, et tegutsema tuleb asuda kohe: "Minu arust peab homo sapiens liigina jätkama, kuid selleks tuleb jalad kõhu alt välja võtta," nentis president Kaljulaid. Mihkel Kangur märkis, et õige aeg puu istutamiseks oli 10 aastat tagasi, järgmine õige aeg on nüüd ja kohe.

 

"Oleme olnud digiteemade katalüsaator ja toonud terve maailma koristama. Miks me ei võiks nüüd kliimaküsimustega tegelemist tagant lükata?" küsis riigipea.

"Jätkusuutlikud valikud omavalitsuste tasandil on lähitulevikus paratamatud," viitas president Kaljulaid Euroopa Liidu kliima neutraalsuse eesmärgile aastaks 2050, mis tähendab, et EL on valmis endale ise vajalikud tururegulatsioonid kehtestama. „See on ka ainus viis, kuidas minu nägemuses oleks võimalik maailma päästa," lisas president Kaljulaid.

 

Tehnoloogilise innovatsiooni kontekstis tõi Erki Ani esile, et traditsioonilised tehnoloogiad on poliitikasse sissejuurdunud ning uued tehnoloogiad peavad omama paremat väärtuspakkumist. Ani toonitas nutikate ärimudelite tähtsust innovatsiooni juurutamisel, tuues näitena innovaatiliste ehitisintegreeritud päikesepaneelide tootja Roofit Solar pikaajalise visiooni pakkuda kliendile katust tasuta, saades katuse omanikule energia edasimüüjaks. 

 

Loodusväärtuste kontekstis kutsus Mihkel Kangur Lääne-Harju valla kogukonda üles mõtestama, milliseid väärtuseid peale palgi on võimalik veel sissetuleku allikatena metsast saada, et kogukond elaks külluses. "Ressurss on kogukondlik väärtus ning sellest peab saama kogukond osa," nentis Kangur. Ta osutas ekspertidega koos loodud nimekirjale, kus leiti enam kui 200. erineva väärtuse, mida on võimalik metsast saada. "Riik on andnud soovituse investeerida harvesteridesse, mis toob ühel hetkel kaasa valusa tagasilöögi," nentis Kangur. 

 

"Kindlasti tekivad meil ka Eestis puupõllud. Kuid meil peavad jääma alles ka metsad," rääkis Kaljulaid. "Olen saanud aru, et pole lahendust, et kõik oleks rahul. Siis ongi hea, kui kõik osapooled oma soove väljendavad. Tulebki leppida, et me vaidlemegi." Tehnoloogiliste lahenduste kontekstis toonitas president, et loodusmaastike säästmiseks tuleb leida päikesepaneelide ja teiste lahenduste paigaldamiseks juba olemasolevaid ehitisi, näiteks tööstushoonete katuseid ning muid rajatisi.

 

President kutsus omavalitsusi üles viljelema piirideülest koostööd nõudepõhise transpordi rakendamisel: "Inimene ei taha teada, kus lõpeb omavalitsuse piir. Tahaks innustada, et tehke keegi see esimesena ära ja siis teised näevad, et see toimib ning kutsuge ka tehnoloogiasektor appi. Suuri struktuurseid muutusi ei teegi inimesed vaid peavad tegema omavalitsused." Sellega käib riigipea sõnul kaasas ka teadlikkuse tõstmine, kus on omavalitsusel samuti oluline roll. Tema sõnul on hoovad rohepöörde tegemiseks eelkõige kohalikul tasandil. 

 

Riigipea seostas Eesti e-riigi arendamise ning kliimaküsimustega tegelemise: „Vähe on rahvaid, kes on ühe põlvkonna jooksul valmis kaks korda midagi sellist ette võtma, aga meil on üks kogemus juba olemas – tuleb luua seadusruum, et investeeringutel oleks siin hea elada," ütles riigipea ja rõhutas, et tark ja nutikas seadusloome aitab rohepöördele kaasa samamoodi nagu digipöördele. „Võime kliimasoojenemise kontekstis tunduda endale väike, ebaoluline ja vaene, aga see ei ole nii."

 

Lääne-Harju vald on otsustanud asuda jätkusuutlikel põhimõtetel baseeruvaid valikuid tegema kohe, soovides olla nutikate lahenduste testimise ja pilootprojektide asupaigaks. Valla geograafiline asupaik ning juba olemasolevad algatused PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi, tuuleparkide ja tarkade majade näol annavad vallale suurepärase stardipositsiooni ning võimaldavad asuda looma rohevalla kuvandit nii kohalikul kui rahvusvahelisel koostöö tasandil.

 

Rohelise valla töörühm on jätkusuutlike valikute praktilised väljundid kaardistanud kuues valdkonnas: haridusasutuste ja elanikkonna teadlikkus, loodushoid, ettevõtlus ja majandus, energia, transport, ning jäätmemajandus. 

 

Rohelise valla seminar korraldati jätkusuutliku ürituse põhimõtteid järgides.

Laulasmaa kooli laste pintsli alt valmisid seminariks ka toredad rohelise valla ideest inspireeriud joonistused.