Lääne-Harju vallas on hulk väärikaid, põnevaid ja populaarseid külastusobjekte. Ülevaatliku pildi nendest ja ka praktilist turismiteavet saab Loode-Eesti piirkonna virtuaalselt infokaardilt. Piirkonna huviväärsustega saab tutvuda ka riiklikus turismiinfoportaalis puhkaeestis.ee

*

Seiklus ja aktiivne puhkus

Rummu karjäär ja Murru vangla

Rummu karjäär ja aherainemäed. Foto: Nature of Estonia


Endise paekivikaevanduse kohale tekkinud Rummu karjäärijärv on enam kui tavapäratu.

Rummu karjääris algas kaevandamine 1938. aastal, kui alustas tööd Vasalemma Lubja- ja Marmoritehas. Karjääris kaevandati aktiivselt üle 50 aasta. Karjäär hakkas veega täituma juba siis, kui kaevandamine alles käis. Kaevanduses lõpetati vee väljapumpamine 1990. aastate alguses ning tänaseks on veetase saavutanud oma loodusliku taseme.

Kunagises karjääris töötasid kõrval paikneva Murru vangla kinnipeetavad. Karjääri täitudes veega uppusid kaevandusrajatised ja -tehnika. Paese põhjaga järve läbipaistev vesi paljastab põneva ajaloo ja veealuse maailma. Järve kõrval kõrgub efektne aherainemägi.

Rummu karjääris pakuvad seiklemisvõimalusi mitu ettevõtet:

  • Rummu karjäär ja vangla (Rummu Invest)
    Veepargi ja vangla külastamise järgmine hooaeg algab 1. juunil 2022. Ettetellimisel võimalik ka hooajaväline külastamine. Võimalus külastada Rummu karjääri ja giidi juhendamisel endist vanglat, mille tuhanded kinnipeetavad vangla kõrval asuvas karjääris töötasid. Endises karjääris saab veeta päeva perega rannas, SUPi laual, veepargis või sukeldudes ja külastades suvekohvikut.
  • Rummu Seikluskeskus, Rummu Adventurecenter
    Meie juures saab sukelduda Rummu veealuses vanglas, snorgeldada uppunud vangla varemetel selges ja soojas vees. Osaleda aerusurfi matkadel tuhamäe jalamile või proovida Eestis ainulaadset jetsurfi lauda.
  • Paekalda Veespordi- ja Elamuskeskus ning puhkekeskus
    Paekalda veespordi- ja elamuskeskus koos puhkekeskusega on koht, kus mis pakub mitmesugust aktiivset tegemist seiklushimulisele puhkajale. Teenuste hulka kuuluvad sukeldumine, snorgeldamine, aerusurf (SUP-lauad), lõbusõidud parvedega, veematkad kanuude ja raftidega, matkad elektriliste Fatbike maastikuratastega, veespordivarustuse rent, sukeldumisvarustuse ja parve rent, parvsaun, giiditeenused maal ja vees, sukeldumiskoolitused ja palju muud.
    Lisaks aktiivsele tegevusprogrammile pakutakse sündmuse läbiviimise kohta uudses veepealses parvsaunakompleksis, mille juurde kuulub ka kümblustünn, ujuvterrass ning kaldal asuvad majutuskohad vaguni kupeedes. Suurematele gruppidele pakub peokohta kõrvalasuv Paekalda Puhkekeskus.

 

Pakri saared

Väike-Pakri. Foto: Karmen Kaukver

Kas teadsid, et Väike-Pakri on suurem kui Suur-Pakri?

Paldiski linnast vaid mõnekilomeetrise meresõidu kaugusel asuvad Lääne-Harju vallale kuuluvad väikesaared Suur-Pakri ja Väike-Pakri. Unikaalse paepealse loodusega saari asustasid sajandeid rannarootslased, kes olid Nõukogude okupatsiooni saabudes sunnitud oma kodud hülgama. Saared jäid aastakümneteks militaarkasutusse ning inimtühjaks. Praegu on saarel mõned püsielanikud. Loe ka: Pakri saartest ja ka teistest põlistest rannarootsi asualatest meie valla rannikualadel

Ülevedu Pakri saartele ja tegevusvõimalused:

  • Pakri Saarte Arenduse SA
    Pakri Saarte Arenduse kõige unikaalsem pakkumine on meresafari ümber Pakri saarte. Meresafaril saab sobivate ilmastikutingimuste korral jala maha mõlemale saarele ning imetleda vaateid, mis jäävad saarel matkates kättesaamatuteks. Lisaks pakutakse saartele ülevedu ja paketireise. Kiirpaat Arabella sõidab Pakri saartele Kurkse sadamast.
  • Pakrireisid
    Paketireisid viivad reisijaid Väike-Pakrile Paldiski Lõunasadamast nii regulaarreisi kui ka graafikuvälise reisiga. Samuti on võimalus tellida ekskursioone.


Järve talu aktiivpuhkekeskus

Discgolfi rada. Foto: Järve Talu Aktiivpuhkekeskus

Järve talus ootab külalisi discgolfi rada ja vibulaskmine, talvisel ajal jõulumaa koos jõuluvana ja päkapikkudega.

 

Kallaste Turismitalu & Holiday Resort

Kallaste turismitalu. Foto: Visitharju.ee

Kallaste turismitalu on ärksa hingega talu, kus jagub aktiivset tegevust nii suurtele kui väikestele. Talu kompleksi kuulub ka Kalju-lava, kus korraldatakse kontserte. Talus on taluloomad, disc golfi rada, palliplatsid, mänguväljak, taskaalulint, seikluspark jm. Pakutakse ka ööbimise võimalust.


Niitvälja Golf

Niitvälja Golfis on parimad tingimused nii alustajale kui kogenud mängijale. Siinsed harjutusväljakud on pindalalt ja võimalustelt Baltikumi suurimad. Niitväljal asub ka professionaalne Golfikool, kus toimuvad nii noortetreeningud kui green cardi kursused. Klubihoones saab korraldada aastaringselt erinevaid üritusi kuni 250-le inimesele. Niitvälja Golfikeskuse külastajatele ja ümberkaudsetele elanikele pakub restoran T19 Resto kiiret einet ja ka rahulikumas atmosfääris maitsenaudinguid.


SUP-laudade rent Kloogarannas

Kloogarannasup pakub SUP-laua renti Kloogarannas ning Keila jõel.

 

Laulasmaa Surfiklubi

Laulasmaa surfiklubi tegeleb surfirendiga ja pakub võimalusi lohesurfiks Laulasmaa rannas, kus saab sõita lõuna, edela, lääne ja loode tuulega. Kui tuul puhub kirdest, siis sõidetakse Lohusalus. Laulasmaa surfiklubi rand ja sõidu spot on kivivaba. Vees on isegi tugevama tuulega madal lainetus, seega ideaalne algajale ja trikimeestele. Vt ka Surfikool.

 

Kultuur ja ajalugu

Arvo Pärdi Keskus

Arvo Pärt oli aastatel 2012–2018 klassikalise muusika andmebaasi Bachtrack andmetel maailma kõige enam mängitud elav helilooja.

Maailma enim esitatud kaasaegse helilooja Arvo Pärdi loomingu ja pärandi tutvustamiseks ja uurimiseks loodud keskuses on isikuarhiiv, raamatukogu, 140-kohaline auditoorium, näituseala, õpperuumid, kontserdisaal ja kohvik. 2018. a valminud keskuse ainulaadne, kohalikku loodusesse sulandunud hoone on omaette vaatamisväärsus.

 

Padise Klooster

Foto: Padise klooster

Padise klooster on Harjumaa silmapaistvamaid arhitektuurimälestisi. Kloostrikompleks on külastajatele avatud alates 2020. aasta maikuust pärast põhjalikku renoveerimiskuuri.

Padise kloostrikompleks on interaktiivne külastuskeskus, kus külastajail on võimalik tutvuda 14. sajandil rajatud tsistertslaste kloostri rikkaliku ajalooga. Kloostri kõrval paiknevas Padise mõisa endises valitsejamajas on piirkonna turismiinfo- ja teeninduskeskus. Padise kloostri kirikusaal on tänu heale akustikale ja erilisele aurale kujunenud hinnatud kontserdipaigaks.

1250. aasta paiku ehitas Dünamünde klooster Padisele varagooti stiilis paekabeli, kuhu 1305. a koliti kogu klooster. 1622. aastal sai Rootsi kuninga kingitusena kloostri endale Riia bürgermeister Thomas von Ramm, kelle perekond kasutas kloostrit üle 100 aasta eluruumidena. Pärast 1766. a põlengut ruumid enam elamiseks ei sobinud. Kloostrist kõrvale rajati Padise mõisa uus peahoone. Von Rammide valduses oli Padise mõis kuni võõrandamiseni 1919. aastal. Täna on mõis taas Rammide perekonna omanduses. Klooster ja selle kõrval asuv mõisa valitsejamaja on Lääne-Harju valla omanduses. Kloostrikompleksi haldab Lääne-Harju valla asutatud sihtasutus Padise Klooster.

 

Padise Kastell

Padise Kastell on kohvik ja meeldejäävate elamuste kohtumispaik, mis pakub lisaks traditsioonilisemale toitlustusele ka kontserteid ja temaatilisi kokteiliõhtuid.

 

Padise Mõis

Padise mõis. Foto: Wikipedia

Mõisahoone asub 13. sajandil rajatud Padise kloostri kõrval. Peahoone on täielikult renoveeritud, lisaks on uuesti välja ehitatud mõisaga ühenduses olev kunagine teenijatemaja.

Padise mõisas on restoran ja 20 kahekohalist isenäolist külalistetuba, sh. kolm sviiti, mis on maitsekalt ja ajastule vastavalt sisustatud, on ka üks peretuba koos saunaga. Padise Mõis korraldab regulaarselt omanäolisi sündmusi.

*

Keila-Joa loss Schloss Fall

Keila-Joa loss Schloss Fall on neogooti stiilis ajalooline Eestimaa rüütliloss. See ärkas uuele elule aastal 2013, mil pärast põhjalikku renoveerimist avati taas külalistele oma uksed. Lossis asub butiikhotell, kus on ajastutruus ja stiilsed luksuslikud sviidid, restoran, muuseum ja veinikelder. Keila-Joa lossi muuseumis toimuvad erinevad kunstinäitused ning uhketes lossi saalides peetakse ka kontserte ja teatrietendusi.

*

Vasalemma mõis ja kool

Vasalemma mõis ja kool. Foto: Nature of Estonia
 

Härrastemaja on kasutatud ka inglise villana filmivõtete paigaks.

Vasalemma kaunis, terviklikuna säilinud neogooti stiilis mõis on ehitatud aastatel 1890-1893 kohalikust dolomiidist, nn vasalemma marmorist. Kaheksatahulise astmiktorni, astmikviilude ja kõrgete kaarakendega uhkes inglisepärases mõisahoones tegutseb alates 1919. aastast tänaseni põhikool.

 

Harju-Madise kirik

Harju-Madise kirik. Foto: Wikipedia

Tänapäeval on see ainus kirik Eestis, mille tornis plingib navigatsioonimärgina majakatuli.

1764. aastal valminud kivikirik asub oletatavasti 13. sajandil ehitatud puukiriku kohal. Pühakoda mõjub paesel kõrgendikul poole kilomeetri kaugusel merest võimsa maamärgina. Kirik on olnud üks vähestest Eesti tuletorn-kirikutest.

 

Risti kirik

Risti Kirik. Foto: Wikipedia

Kiriku teeb ainulaadseks poolringi-kujuline läänetorn.

Massiivse keskaegse Harju-Risti kiriku ehitus algas 13.-14. sajandi vahetusel ja lõppes 15. sajandi esimesel poolel. Kiriku teeb ainulaadseks poolringi-kujuline läänetorn, mis oli algselt ümar. Tõenäoliselt 17. sajandil varisenud torn taastati vaid osaliselt. Kirikutornis asub Eesti teadaolevalt vanim tornikell 15. sajandi esimesest poolest.

Risti kirikaias asub Vaikuse laste rahupaik, mis on esimene omataoline Eestis. See on alternatiiv tavapärasele surnuaiale ja on mõeldud peredele, kelle laps on surnult sündinud või surnud vastsündinueas.

 

Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum

Skulptor Amandus Adamsoni üks teoseid on Tallinnas asuv Russalka mälestussammas, mille inglifiguuri modelliks oli kunstniku juures koduabilisena teeninud Paldiski neiu Julie-Lisette Rootsi.

Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum on rajatud skulptor Amandus Adamsoni (12.11.1855 –26.06.1929) suveateljeesse Paldiskis. 19. sajandi lõpus valminud puitpitsiga kaunistatud suveateljee kinkis 2005. aastal Eesti riigile Adamsoni noorim tütar Maria Maddalena Carlsson. Maria suurim soov oli isa ehitatud maja säilimine ja avamine külastajatele. Põhjalikult restaureeritud ateljee avati 12.11.2010 Harjumaa Muuseumi filiaalina. Ateljeemaja, mis ühendab endas suvitamiseks vajalikud eluruumid ja maalimiseks sobiliku tööruumi, kavandas Amandus Adamson ise. Uhke tuulelipuga maja ruumipropotsioonis on kasutatud kuldlõiget ja unikaalseks teeb hoone keskel paiknev katuseaknaga ateljeeruum. Teist sarnast 19. sajandil valminud kunstniku stuudiot pole Eestis teada. Kokku on majas ligikaudu 60 ruutmeetrit pinda, mis on jagatud 13 erineva uksega eraldatud ruumi vahel. Ruumidest väiksemad on küll alla ruutmeetri suured, kuid kõigis on aken. Kolme toa seinu katavad Adamsoni enda maalitud trafarettmaalingud. Ateljeemuuseumis saab tutvuda kuulsa skulptori elu ja loominguga, eksponeeritakse kunstnikule kuulunud mööbliesemeid, fotosid ja dokumente perekonnast. Aia uhkuseks on skulptori istutatud võimas lehis. Kõrvalhoones on suvel avatud ajutiste näituste galerii. Muuseumist saab laenutada jalgrattaid.

Toimuvate sündmuste kohta leiab infot muuseumi Facebooki lehelt.

*

Kase Antsu võrgukuur ja Kribu-Krabu pood

Kase Antsu võrgukuur on muuseumituba. Meri võttis Antsu 2007. aastal ja tema võrgukuur on sellest ajast peale puutumatuna seisnud. Kase Antsu võrgukuuri näol on säilinud terviklik kaluri võrgukuur, kus eksponeeritakse kalavõrke, kaluri töövahendeid ning rõivaid nõukogude ajast ning 21. sajandi algusest. Muuseumituba on avatud etteteatamisel. Ööbimisvõimalust pakuvad kämpingumajad ja külaliskorter.

*

Ohtu mõis

Ohtu mõisas toimuvad suvel teatrietendused ja kontserdid, mil on avatud ka puhvet ja ettetellimisel võimalik laud sooja söögiga.

Ohtu näol on tegemist ühe kunstiväärtuslikuma mõisaansambliga kogu Eestis. Siinne mõisasüda on sündinud põhiosas 18. sajandi 60.-70. aastate vahetuse paiku ja sellisena hilisbarokliku stiilisuuna tüüpilisemaid näiteid. Teatud tugipunktiks dateeringu täpsustamisel on talli tuulelipul leiduv aastaarv 1769 - ilmsesti ka peahoone on valminud selle aasta paiku.

 

Kõltsu mõis

Kõltsu mõis. Foto: Wikipedia

Kõltsu mõis on omapärane vene puitpitsi, prantsuse akende ja värviliste klaasidega veranda poolest.

Laulasmaa liivaluidetel kõrguv Kõltsu mõis pakub erakordset elamust, mille sarnast on Eesti mõisate seas raske leida. Stiilne arhitektuur koos vene puitpitsi, prantsuse akende, viilkatuste ja veranda värviliste klaasidega loob Kõltsu mõisast meeldejääva ja rutiinivaba keskkonna, mis lubab hetkeks unustada, kus me ikkagi asume.

Kõltsu mõisas korraldatakse ka kontserte.

 

Suvekontserdid Kalju-laval

Kalju-lava on koht, kus kohtuvad Eesti artistid, maitsvad toidud ja imeline loodus.

 

Loodus, rannad

Pakri pank ja
Pakri tuletorn


Pakri pank. Foto: Nature of Estonia

52-meetrine Pakri tuletorn on Eesti kõige kõrgem tuletorn.

Peaaegu kogu Pakri poolsaart ääristab uhke Põhja-Eesti klindi astang, mis on kõrgeim (24 m) Pakri neemel, kus klint laskub otse merre. Astangul paljanduvad liiva- ja lubjakivikihid on tekkinud mitusada miljonit aastat tagasi, kui see maatükk paiknes lõunapoolkera merede põhjas. Pangapealsel näitab alates 1889. aastast laevadele teed Pakri tuletorn, mis on Eesti kõrgeim (52 m).
1718. aastal asus Vene tsaar Peeter I rajama võimsat merekindlust ja linna, tänase nimega Paldiski. Läbi ajaloo on Paldiski olnud tähtis sõjaväe- ja kaubanduslinn. Nõukogude okupatsiooni ajal oli Paldiski rangelt suletud sõjaväetsoon.


Keila juga

Keila juga. Foto: Nature of Estonia

Keila juga on Eesti jugadest võimsuselt Narva ja Jägala joa järel kolmas.

Kohas, kus Keila jõgi langeb alla Põhja-Eesti klindi astangult, on moodustunud 6 meetri kõrgune maaliline Keila juga. Jõe kummalgi kaldal on vahelduva reljeefi ja kaunite vaadetega maastikupark, mis rajati siia koos uhke Keila-Joa mõisa häärberiga 19. sajandil.

 

Matkarajad

Laulasmaa loodus. Foto: Matkarada.ee


Lääne-Harju valla looduskeskkond pakub suurepäraseid võimalusi aktiivseks ajaveetmiseks looduses. Looduses liikumist toetavad RMK matkarajad ja puhkealad ning üha täienev kergliiklusteede ja terviseradade võrgustik.


Rannikumatkarada
Lääne-Harju valda jääb rahvusvahelise rannikumatkaraja E9 üks kõige mitmekesisemaid lõike Eestis.


Matkarada.ee
Siinsed paigad on oma ilu poolest teada peaaegu igale eestimaalasele. Veebilehel on iga raja kohta märgitud selle täpne asukoht, pikkus, läbimiseks kuluv aeg, kaart, foto jne:

 

Puhkerannad

Üle 100 km pikkusest rannajoonest moodustavad valdava osa rannapuhkuseks sobivad liivarannad. Suvituskohtadena on eriti hinnatud juba alates 19. sajandi algusest Laulasmaa ja Kloogaranna, kus mõnusat liivaranda ääristab maa poolt kena männimets. Supluseks sobivaid rannalõike leidub teisigi: Meremõisa, Lohusalu, Leetse, Alliklepa jt. Kena supluskoht on ka Klooga alevikus Klooga järve ääres.

Ujudes jälgi alati ohutusreegleid, vette minek omal vastutusel.

*

Kloogaranna rand

Kloogaranna palliväljakud.

Kloogarand on taas üks menukamaid randu, kuhu 2021. aastal rajati uued riietusruumid, laudteed, mänguväljakud ja pallimänguplatsid. 2022. aastal on kavas uuendustöödega jätkata. Rannas on tegevust igal aastaajal.

Kilomeetrite pikkust liivaranda ääristab maa poolt kena männimets, ühele poole jääb Pakri ja ja teisele poole Lohusalu poolsaar. Piirkond kujunes menukaks suvitusalaks juba 19. sajandil, kui tärkas sakste huvi terviseparandamise vastu kuurortides. Toona kujunes ka Laulasmaa–Kloogaranna kant Balti aadelkonna seas populaarseks väljasõidukohaks.

Rannas puudub rannavalve ja ujumine on enda vastutusel.

*

Laulasmaa rand

Lahepere lahe ääres asuv Laulasmaa rand on nime saanud jala all laulvate liivade järgi. Kauni männimetsaga ümbritsetud valge liivaga rand on populaarne ujumis- ja päevitamiskoht.

Olemas on palliplatsid, lähedal asuvast Laulasmaa Spaa Hotellist saab laenutada rannatarbeid. Rannas tegutsev surfikool pakub purjelaua-, lohe-, ja aerusurfi koolitusi, suviti otse rannaliival asuvast rannabaarist leiad varju ja jahutust.

Mereäär on ka ideaalne tervisespordipaik pakkudes head võimalust jooksmiseks, jalgrattasõiduks või kepikõnniks. 

*

Laoküla rand

Paldiski külje all asuv Laoküla ja selle rand pakub omamoodi silmailu igal aastaajal ja igal kellaajal. Naudi vaadet juba teel randa. Tegu pole puhkerannaga selle klassikalises tähenduses, randa iseloomustab mitmekesine vaade avarale maastikule ja sadamale. Lauküla rannas toimetavad enamasti ka luiged.

*

Meremõisa rand

Liivane ja rannamännikutega ääristatud Meremõisa rand on kui avastamata pärl. Männimetsa all on RMK suur telkimisala lõkkeasemete ja parkimiskohtadega.

 

 

Mälestuspingid

Teadaolevalt on Lääne-Harju vallas mälestuspingid püstitatud seitsmele erilisele inimesele, kellest lõviosa on oma tegevusega andnud märkimisväärse panuse Eesti riigi ja kultuuri hüvanguks, samuti kohaliku piirkonna ühiskonnaelu jätkusuutlikkuse edendamisse ja kodanikukasvatuse valdkonda.

 

Harju-Madise

 

Bengt Gottfried Forselius (1660 – 1688)

Pingi paigaldas 2015 Harju-Madise külaselts, asub EELK Harju-Madise kiriku lähedal.

Eesti haridustegelane ja kirjamees, oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus.

Bengt Gottfried Forselius sündis Harju-Madise külas. Külaselts paigaldas 2015. aastal Forseliuse kivi kõrvale pingi suurmehele, millest on saanud jalgratturitele meeldiv koht puhkamiseks.  2017 paigaldasime kivi meenutamaks 350 aasta täitumist eestikeelse koolihariduse algusest Eestis.

Lugema õpetas Forselius häälikute veerimise (häälimise) meetodil. Forselius andis oma eluajal välja ka aabitsa, kuid see pole säilinud. Isegi ilmumisaasta suhtes ei ole raamatuloolastel ühist arvamust, ilmselt ilmus see 1685. või 1686. aastal. Säilinud on aga Forseliuse aabitsa kordustrükke. 1929. aastal leiti Lundi ülikooli raamatukogust kaks aabitsat: üks põhjaeesti keeles (1694) ja teine lõunaeesti keeles (1698). Need ongi arvatud Forseliuse aabitsa kordustrükkideks. Aabits esitas tollal katekismuse teksti (silbitatult) ja oli usulise sisuga.

 

Juta Siirak (1929 – 2016)

Pink paigaldati 04.08.2019 koguduse liikmete poolt Harju-Madise koguduse hoovi.

EELK Harju-Madise koguduse vaimulik.

Peapiiskop Urmas Viilma kirjeldab järelhüüdes: „Ta oli üks meie "raudsetest leedidest" ehk üks nendest naistest, kes vastasid Jumala kutsele asuda vaimulikuna teenima kirikus usklike inimeste jaoks keerulisel ja pimedal surutise perioodil. Sisemine kutse ja igatsus Jumalariigi tööle asumiseks tuli Jutal juba 1940-ndatel, mil ta asus teoloogiat õppima. Siberitee katkestas vahepeal õpingud, kuid ei jahutanud igatsust kirikutöö järele. Asumiselt naasnuna otsis ta jätkuvalt võimalusi kirikutööks. Juta Siirak pühitseti lõpuks vaimuliku ametisse juba elukogenud ja paljunäinud naisena 1982. aastal ning ta asus teenima peaaegu olematut ning lagunenud kirikuga Harju-Madise kogudust. Suureks toeks oli talle abikaasa Edgar, kellega koos kirikutööd tehti. Lisaks hooldas Juta Siirak lühemat aega Nõva ja taasasutatud Paldiski kogudusi ning oli Rootsi Mihkli koguduse taastamise järel paar aastat selle õpetaja. Lääne-Harju abipraostina ja hiljem ka praosti kohusetäitjana hoidis silma peal mitmete koguduste teenimisel just Lääne-Harjumaal. Tema eestvõttel kirjastati iseseisvuse taastamise järgsel ajal suurem osa meie kirikliku lastetöö materjalidest, koolitati arvukalt pühapäevakooli õpetajaid ja kirikliku lastetöö tegijaid ning anti välja ajakirju "Pühapäevakool", "Kristlik kasvatus" ja "Laste Sõber", mille vastutavaks toimetajaks Juta oli. Laste kristliku kasvatuse ja piiblitundmise pärast muretses ta palju. Siberi elukoolist läbikäinuna sai Juta Siirakist üks eestluse ja omariikluse suuri toetajaid, mistõttu valiti ta ka Eesti Kongressi saadikuks.

 

Paldiski

Rita Loel (1966 – 2012)

Pink avati 04.09.2020 Paldiskis (Rae 40 ees) naiskodukaitsjate, kaitseliitlaste ja sõprade eestvedamisel.

Naiskodukaitse Harju ringkonna ja Paldiski jaoskonna taasasutaja.

4. septembril 2020 tähistas Naiskodukaitse Paldiski jaoskond 24. taasloomise aastapäeva, tähtpäeval avati temanimeline mälestuspink ja näitus. Rital oli suur roll naiskodukaitse taasloomises.

Tänu Rita Loeli pühendumisele ja eestvedamisele taasloodi NKK Saaremaa ja NKK Harju ringkond. Rita panustas isamaalisuse kasvatamisse ja heategevusse, oli alati positiivse hoiakuga ning tema avatust ühiskondliku tegevuse rajajana said mitmed meist imetlusväärselt jälgida. Rita haaras kõike lennult, ajakirjanikuna oli ta alati õigel ajal õiges kohas ja oli oma ütlemistes julge. Rita panus NKK-sse on hindamatu. Tema aktiivset pühendumist NKK organisatsiooni ja erinevate heategevuskampaaniate ettevalmistuste ning teostamistega on Ritat tunnustatud ja talle on omistatud Naiskodukaitse teenetemärk (1997), Naiskodukaitse Liiliaristi V klassi teenetemärk (2002), Naiskodukaitse Liiliaristi III klassi teenetemärk (2005), Naiskodukaitse Harju ringkonna rinnamärk (nr 1, 2011), Võidutule medal (2012).

 

Padise kloostri mõis

Heino-Raimund Ridbeck (1924 – 2010)

Pingi paigaldati 2014 augustis tema Padise Kooli õpilaste initsiatiivil Padise kloostri mõisa parki.

 

Heino-Raimund Ridbeck sündis Harjumaal Padise vallas Aru külas Kaasiku talus. Alghariduse omandas Heino Kloostri algkoolis. Pärast võitlusi ja sõjas haavatasaamist jätkas ta õpinguid üheaegselt Tallinna Muusikakoolis ja Tallinna Õhtukeskkoolis. Alates 1950. aastast juhtis Heino-Raimund Ridbeck Padise muusikaelu lauluõpetajana, koori- ja orkestrijuhina kokku ligi pool sajandit. Selle töö kõrvalt lõpetas ta Tallinna Konservatooriumi kompositsiooni erialal. Heino-Raimund Ridbeck on paljude laulude ja orkestripalade autor. Tema teoseid on ette kantud mitmetel üldlaulupidudel.

Tänuväärse töö tegi Heino-Raimund Ridbeck Padise ajaloo- ja kultuuripärandi uurimisel. Pikkade aastate jooksul tutvustas ta oma kodukoha ajalugu ja vaatamisväärsusi huvilistele nii Eestist kui ka kaugemalt. Heino-Raimund Ridbeck on mahuka ajalooraamatu "Padise läbi aegade" autor. Raamat valmis tema 80. juubeliks 2004. aastal.

Heino-Raimund Ridbecki on autasustatud Kotkaristi V klassi teenetemärgiga ja kultuuripreemiaga "Harjumaa Kultuuripärl".

 

Tuulna

Konstantin Jakob Türnpu (1865 – 1927)

Pink paigaldati 2020 augustis TMS Türnpu meeskoori eestvedamisel Tuulnasse Türnpu parki.

Konstantin Türnpu sündis 1865. aastal Klooga mõisas, õppis oreli- ja kompositsioonieriala Peterburi Konservatooriumis ning koorijuhtimist Berliinis. Helilooja töötas Niguliste kiriku organistina, lauluõpetajana ja juhatas Niguliste segakoori ja saksa meeskoori Revaler Liedertafel. 1916. aastast sai temast vastasutatud Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuht. Seltsi mantlipärija kannab tänaseni helilooja nime – Türnpu Meeskoor.

Türnpu oli ka Eesti Lauljate Liidu asutajaid (1921), selle esimees ning 5. ja 6. üldlaulupeo üks üldjuhte. Väsitav töö organistina, kolme koori juhatamine ja muusikatundide andmine mõjusid Türnpu tervisele. Helilooja lahkus pärast rasket haigust 16. aprillil 1927. aastal. Konstantin Türnpu looming kuulub eesti kooriklassika paremikku. Niisugust tunnete sügavust, teksti ja muusika tihedat seost on saavutanud vähesed. Temas oli õnnelikult ühendatud võimekas helilooja, koorijuht ja organist. Türnpu park avati 1963. aastal ja paar aastat hiljem püstitati sinna heliloojale pühendatud mälestussammas. Alates 2000. a on siin toonase Keila vallavalitsuse ja allakirjutanu eestvõttel korraldatud Türnpu sünniaastapäeval meeskooride kontserti. Kontserdil avati ka fotonäitus K. Türnpu elust ja loomingust. Loodetavasti jätkub hea koostöö kõigi osapoolte vahel ja saame mõelda ka tulevikuplaanidele – helilooja 155. sünniaastapäeva tähistamisele 2020. aastal eriti suurejooneliselt.

 

Vasalemma

Julius Oro (1901 – 1941, 1901 Julius Oengo, 1936. aastast Julius Õngo; pseudonüümid J. Oro ja Oro)

Mälestuspink avati 2012 juulis Vasalemma mõisa peahoone juures, selle juures ka tema mälestuskivi.

Luuletaja ja lastekirjanik

Ajendatuna Vahur Kersna telesaatest „Pink", paigaldati 2012 juulis Vasalemma mõisa parki lastekirjaniku ja kooliõpetaja J. Oro kivi juurde pink. Pingi idee autor ja töö finantseerija on Vasalemma kooli vilistlane Aado Oherd, kavandi tegi samuti Vasalemma koolis õppinud klaasikunstniku Raimund Allingu poeg, sisearhitekt Urmas Alling. 7. augustil toimus kivi juures telesaate „Pink" salvestus. J. Orost olid kutsutud kõnelema Vasalemma kooli kauaaegne emakeeleõpetaja Helve Roosaar, kirjaniku tütar Iiri Kitsing ja mitmeid nooremaid järeltulijaid. Pingile kinnitati plaat J. Oro ja Vasalemma kooli seotust väljendavate sõnadega „Kutsub kell ja algab tund.".

Julius Oengo on kirjutanud üle 400 luuletuse, millest 40 on viisistatud, samuti mitukümmend lasteraamatut. Temalt on ilmunud ka luulekogusid täiskasvanutele.

J. Oro esimesed luuletused ilmusid ajakirjas Laste Rõõm, mille tegevtoimetaja ta aastatel 1923–1934 oli. Samuti on ta kaasautorina kirjutanud mitu lugemikku ja aabitsat. Tema tuntuim luuleraamat on „Muna" (1938), mis on tõlgitud ka soome, ungari, vene, hollandi ja rootsi keelde; proosateostest poistelugu „Üle Atlandi" (1928).

1999. aastal otsustas Vasalemma vallavalitsus hakata välja andma J. Oro nimelist lastekirjanduse preemiat. Esimesena sai selle 1999. aastal Jaan Rannap.

 

Tõnu Truumaa (1961 – 2013)

Pink avati 28.09.2014 sõprade, sugulaste ja koorikaaslaste poolt, asub Viigardi mööblipoe kõrval.

28. septembril, kui Eesti mälestas 20 aastat tagasi Estoniaga hukkunuid, kogunes väike seltskond inimesi Vasalemma Viigardi poe parklasse veidi üle aasta tagasi õnnetult surma saanud Tõnu Truumaad mälestama ja talle pühendatud pinki avama. Tõnu oleks 30. septembril saanud 52-aastaseks. Vähe on neid inimesi Vasalemmas, kes Tõnu ei teadnud. Ja palju neid, keda ta aitas. Mitte ainult nõuga, vaid päris otse: kellele andis tööd, kellele autot, kellele sponsorabi. Ta oli ettevõtja mitte ainult ärimehe mõistes. Ta tegutses ja jõudis palju, aga kulus ka palju. Seda mõistis ta isegi, kui hakkas endale metsade vahele eraklikku olemist ehitama, et seal välja puhata. Seal, maakodus Kodjakul juhtus ka saatuslik õnnetus. Kui Tõnu lahkus, tuli nii mõnigi mõttele mehe mälestuseks pink panna, nagu Vahur Kersna telesaates üle Eestimaa paljudele armastatud kodukandi inimestele oli juba pandud. Mõtte viis ellu Tõnu kõige lähedasem sõber Ants Kaldur. Pingipuu – vana saare – võttis Ants oma jõe äärest maha, meistrimehe valis sama, kes oli teinud suunaviida Tõnu maakodule. Küllap tundsid Ants ja puutöömeister Tõnu hästi, sest kõik pinki avama tulnud sõbrad-sugulased ja laulukoorikaaslased tunnistasid, et istumisalus on saanud Tõnu loomuse kohane. Tugev, maalähedane, pahklik, aga ometi hele ja kindel.