« Tagasi

Rohevalla aastakokkuvõte: fookuses olid toidujäätmete vähendamine ja jäätmekäitlus

Lääne-Harju vallas pandi eelmisel aastal rõhku toidujäätmete vähendamisele ning ringmajanduse edendamisele, samuti valmis Saue vallaga ühine jäätmekava lähiaastateks.

"Võtame rohevallaks saamist täie tõsidusega ning teeme järjepidevalt tööd, et seatud eesmärgid täita. Tahame tõestada, et kohalikul omavalitsusel on kõik võimalused suur osa oma keskkonnaküsimusi ise ära lahendada selle asemel, et jääda ootama üleriigilisi suuniseid ja otsuseid. See ei välista aga nende saavutamiseks teha riigiga igakülgset koostööd," rõhutab Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat.

Jäätmekavaga ollakse teistest sammu võrra ees

Vallavanema sõnade kinnituseks valmis möödunud aastal Lääne-Harju ja Saue valdade ühine jäätmekava lähiaastateks hoolimata tollest, et riik pikendas oma 2014-2020 aasta jäätmekava 2022. aasta lõpuni. Jäätmekavas tuuakse välja kohaliku omavalitsuse roll jäätmehoolduse arendamisel, käsitletakse võimalusi jäätmetekke vältimiseks ja vähendamiseks, jäätmete liigiti kogumise, sortimise, taaskasutamise ja ringlussevõtu edendamiseks. Samuti ka ladestamise vähendamiseks ning prügistamise (sh mereprügi) vältimiseks, vähendamiseks ja koristamiseks. Jäätmetekke vältimise ja vähendamise eesmärgi saavutamise peamine viis on jäätmetekke vältimisele suunava teadlikkuse järjepidev tõstmine.

Toidujagamissüsteemiga ollakse teerajajaks teistele omavalitsustele

Üks olulisemaid arenguid oli ka kolme toidukapi rajamine, mis on andnud olulise panuse toidujäätmete tekke vähendamiseks vallas. Tänaseks on kaks päikeseenergial töötavat külmutusseadmega toidukappi Paldiskis ja Laulasmaal ning üks õuetemperatuuril kapp Leholas. "Nende kappide rajamise initsiaatoriks oli kogukonnaalgatus Roheline Vald, kelle ideele panid õla alla nii vallavalitsus kui ettevõtjad," selgitab Saat. Kapid valmisid tänu Alexelale ja Sunly Cityle ning neid täidavad kohalikud kapulused ning inimesed ja hooldavad kindlad kogukonnaliikmed. "Tänaseks on toidukapid sedavõrd hästi toimima hakanud, et täidetud kapid tühjenevad üsna ruttu, mis ongi nende eesmärk. Jõulude aeg oli hea näide ka sellest, kuidas pidulaudade ülejäägid leidsid tee kappi ning sealt omakorda kellegi teise toidulauale. Samuti tunnevad teema vastu süvendatud huvi ka teised omavalitsused, mis oligi meie teine eesmärk piirkonna toidujäätmete vähendamise kõrval," ütleb Saat.

Toidujäätmete teema oli fookuses ka hiliskevadel, mil Lääne-Harju vallas keskenduti Rohetiigri kampaania ajal haridusasutuste toitlustamisele, õigemini seal tekkivate toidujäätmete vähendamisele. Keskkonnaministeeriumi tellitud toidujäätmete uuringu kohaselt on haridusasutustes veel tublisti arenguruumi toidujäätmete vähendamiseks ning seetõttu korraldas vald juunikuus haridusasutuste kokkadele inspireeriva söögiaja, kus tippkokk andis ideid, kuidas võtta koolitoidust viimast välja.

Kilekotivabadusega lahendatakse ka tekstiilijäätmete probleem

Samuti sai mullu alguse kampaania "Tark valik – oma pakend", millega kutsuti inimesi üles toidu või joogi kaasaostmiseks kasutama oma pakendit. Tollega aidatakse vältida ühekordse pakendi kasutamist, mis omakorda tähendab ka rahalist säästu. Sinna alla kuuluvad ka kilekotid, mille asemel innustatakse kasutama korduvkasutatavaid poekotte. Lääne-Harju vallal on hea koostöö Tallinkiga, kelle kasutuselt korjatud tekstiilid (eelkõige kardinad) saavad uue elu korduskasutavate poekottidena. Neid on jagatud nii valla elanikele, külalistele kui ka 101-le riigikoguliikmele, et pöörata tähelepanu tekstiilijäätmete teemale ning võimalustele neid taaskasutada.

Kilekotivabaduse poole püüdlemisel aitas mullu ka koostöö IRONMAN Tallinnaga, kes andis võistlejatele tellitud, kuid kasutuseta jäänud "lõpetajate" särgid vallale, et kohalik "õmblusvabrik" saaks neist valmistada korduskasutatavaid sussikotte. Need pilkupüüdva disaini ja hea vastupidavusega kotid on mõeldud jagamiseks valla koolidesse, et ühelt poolt tõsta laste ja noorte keskkonnateadlikkust ning teiselt poolt leida praktilist kasutust. IRONMAN kinkis ka võistlustest üle jäänud treeningkotid kõikidele valla eelmisel aastal koolidebüüdi tegijatele ehk 1. klassi minejatele.

Klooga järv sai puhtamaks ja sealne ujumisala oluliselt turvalisemaks! 
 
Valla ja kaitseväe Logistikapataljoni koostöös eemaldati maikuus Klooga järvest ohtlikud metallkonstruktsioonid, mis lebasid seal Nõukogude armee lahkumisest saati.
Operatsioon ise nägi välja selline: metalli veest väljasaamiseks ühendasid Eesti Merevägi tuukrid veealused konstruktsioonid terasest trossiga, misjärel tõmbas kaitseväe puksiirtehnika need veest välja.
Koos tuukritega tegutsesid operatsioonil ka ajateenijaid, kes siirdusid pärast ülesande täitmist õppusele Kevadtorm.
Aktsiooni käigus toodi järvest välja hinnanguliselt kuni viis tonni aastakümneid vees olnud ohtlikke metallkonstruktsioone. Vanametall viidi Paldiskisse, kus CRONIMET Nordic OÜ tolle ümber töötles. Vanametallist saadud raha eest korrastas vald Klooga järve rannaala.
 

600 madratsit Glasgow kliimakonverentsilt

Tallinkiga koostöös leidsid uued omanikud ka Glasgow kliimakonverentsilt üle jäänud 600 madratsit. Nimelt, eelmise aasta sügisel toimus Glasgows ÜRO kliimakonverents, kus korraldustiimi liikmeid majutas ka Tallinki parvlaev Romantika. Korraldustiimi majutuse tarbeks telliti täiendavalt 600 uut madratsit, mis aga peale konverentsi üle jäid. Just neid madratseid pakuti Lääne-Harju vallale kui juba varasemale heale koostööpartnerile. Nüüd on leidnud ja leidmas madratsid endale uued kohad nii valla sotsiaal- ja huviasutustes kui ka inimeste kodudes. Varasemast koostööst võib lisaks tekstiilile välja tuua ka mööbli, näiteks on valla Ämaris asuv tugikeskus pea täies ulatuses sisustatud Tallinki hotellidest pärit korraliku mööbliga.

Valla ajalehe tiraaži vähendati seitsmekordselt

Selleks et vähendada paberversioonis ajalehe välja andmiseks kuluvaid ressursse ning ka makulatuuri, otsustas vald vähendada ajalehe tiraaži ning teha paberleht vaid tellimuspõhiseks. See ähendab, et nüüdsest jõuavad ajalehed vaid nende elanike postkastidesse, kes avaldasid soovi. Teised saavad endiselt lugeda nii eesti- kui venekeelset ajalehte veebist. Vallavanema sõnul on tõsiasi see, et on neid, kes paberlehte ei loe ning eelistavad uudiseid veebist hankida. "Samas on inimesi, kelle peamised infoallikad on paberajakirjandus ning naabrid, mistõttu arvame, et ajaleht tellimuspõhiseks teha on päris hea kompromiss. Loomulikult on valla ajaleht tasuta, ses osas mingeid muudatusi pole. Tulevikus plaanime arendada veebiversiooni veelgi lugejasõbralikumaks ning ehk saame seeläbi vähendada paberlehtede arvu veelgi."

Rohelise energiaga kõrgete elektrihindade vastu

Lääne-Harju vald plaanib hakata rajama taastuvenergiaparke avalikus kasutuses olevatele hoonetele, et hoogustada roheenergia kasutuselevõttu vallas. Õigupoolest on avalikel hoonetel taastuvenergia tootmisega juba ka alustatud - nii on näiteks saanud viimase kahe aasta jooksul päikeseenergia jaamad oma katustele Karjaküla Sotsiaalkeskus ning eelmisel aastal ka Ämaris asuv Lääne-Harju valla tugikeskus. Strateegiline plaan on igal aastal üks vallale kuuluv hoone varustada päikeseenergiat tootva jaamaga. 

Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat leiab, et selline muster ei peaks piirduma vaid vallale kuuluvate hoonetega, vaid võiks laieneda ka kogukondlikele hoonetele. "Taastuvenergia tootmine on Lääne-Harju üheks identiteediks. Tingimused on meil selleks väga head. Juba praegu on meil Pakri poolsaarel olemas suur tuulepark ning käimas protsessid veel kaheksa tuulegeneraatori püstitamiseks."

Sel teemal toimus oktoobris ka kolmas Rohelise valla seminar, mis võttis fookusesse kogukonna energeetika. 

Lääne-Harju vald on juba varasemalt teinud tulevikku vaatava keskkonnale orienteeritud otsuse ja toetab taastuvenergia tootmist – Paldiski poolsaarel töötavad tuule-(63MW) ja päikesepargid (2MW) toovad kasu nii vallale, sealsele kogukonnale kui ka puhtama keskkonna näol Eestile tervikuna.

PAKRI Teadus- ja Tööstuspark ehitab hetkel Eesti üht esimest elektri suletud jaotusvõrku, mille esimene etapp valmis 2021. aasta suvel. Paldiskisse kerkiv PAKRI oma elektrivõrk võimaldab ehituse esimese etapi valmides kuni 10 MW tarbimisvõimsust ning liita võrku 10 MW taastuvenergia tootmist. Rajatav elektri suletud jaotusvõrk ühendab kõik PAKRI tööstushoonete kompleksid ning taastuvenergia tootmise üheks tervikuks luues konkurentsieelised tööstuspargi olemasolevatele ja tulevastele klientide. Järgmise 10MW päikesepargi planeerimisega on samuti juba algust tehtud.

„Igasuguse tootmise puhul, eriti aga suure tootmistehase puhul on elektrienergia arvestatav kulu. Usun, et võimalus kasutada kuni 50% ulatuses kohalikku taastuvenergiat ning energiajanuste klientide puhul võimekus pakkuda turu keskmisest paremat elektrihinda on tugevad argumendid," rõhutab Pakri Teadus- ja Tööstuspargi tegevjuht Enn Laansoo, Jr.

Rohetehnoloogiad kinnitavad kanda

Augustis toimus investeeringutele ja ettevõtluse arendamisele suunatud konverents „Teistmoodi Paldiski", mille eesmärk oli tutvustada kõiki eeliseid, miks investeerida mujale kui pealinna ning just roheettevõtlusse panustavasse Paldiskisse. Mullu otsustas juhtiv Rootsi tööstusettevõte Nilar International AB oma aku- ja energiasalvestiste tehase rajada just Paldiskisse. Rootsi ettevõte Nilar arendab nikkel-metallhübriidakusid, mille elektrolüüdiks on leelise asemel vesilahus. See teeb akud ja energiasalvestid keskkonnasõbralikumaks ja ohutumaks, sest süttimine on välistatud. Nilar Internationali fookuses on päikseenergia salvestamine ja energia nõudluse-pakkumise tasakaalustamine inimeste lähedal asuvates majades, kus ohutus on võtmetähtsusega.

"Kui rääkida erinevatest rohetehnoloogiatest ja nende arendamistest, näiteks vesinik, CNG, tuule- või päikeseenergia, energia salvestamine, elektritransport jmt, siis kindlasti koonduvad need tulevikus Paldiskisse," lisab vallavanem Jaanus Saat.

Esimene kohalik omavalitsus Rohetiigris

Lääne-Harju vald lõpetas eelmisel aastal ka 2020. aastal alguse saanud Rohetiigri pilootprogrammi, millega võimendati oluliselt rohevalla tegevusi.

Meie valla haridusasutustes oldi agarad keskkonnateemadel kaasa mõtlema ning paremasse keskkonda panustama. Nii mõnedki teod pälvisid üleriigilisi tunnustusi ja äramärkimisi. Järgnevas loetelus on ära toodud vaid mõned: Laulasmaa Kooli Klooga Lasteaed sai eelmisel kevadel maineka "Roheline lipp" tunnustuse. "Roheline lipp" on rahvusvahelise keskkonnaharidusliku programmi Roheline Kool poolt väljastatav tunnustus, mis tõendab õppeasutuse edukat osalemist programmis ning annab tunnistust sellest, et keskkonnasäästlik mõtteviis on osa kooli või lasteaia tegemistest süsteemselt ja terviklikult. Muide, roheline lipp lehvib meie vallas juba kolmes haridusasutuses - lisaks Klooga lasteaiale on varasemalt lipu välja teeninud ka Paldiski Ühisgümnaasium ja Lasteaed Naerulind.

Keskkonnakonkursil "Keskkonnakäpp" osalesid aga Paldiski Ühisgümnaasium, Lasteaed Naerulind ning Padise Lasteaed. Koolid ja lasteaiad tegelesid eelmisel aastal ka jäätmete sorteerimise põhitõdede selgitamisega. Kõik haridusasutused lõid aktiivselt kaasa koristustalgutel "Teeme ära!".

Alustati eakate jäätmekoolidega

Koostöös Keskkonnaministeeriumiga alustati eelmisel aastal eakatele mõeldud jäätmekoolidega. Tegemist paaritunnise loenguga, kus Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma rääkis publikule igapäevase jäätmekorralduse põhitõdesid ning avas ühtlasi ka riigi plaane ses osas. Esimene selline loeng toimus novembri lõpus Paldiskis, käesoleval aastal on plaanis teha ka valla teistes piirkondades. Jäätmekooli läbi viinud asekantsler Kaupo Heinma ütleb, et jäätmekorraldus on ajas muutuv ja tollega igati kaasas käiv. „Seaduste rägastikus ongi vahel keeruline iseseisvalt orienteeruda, eriti neil, kes igapäevaselt internetti ei kasuta. Sellistel puhkudel ongi kõige parem minna kohale, kohtuda ja vahetult vastata ka küsimustele. Just viimaste rohkust arvestades julgen öelda, et niisugune koolitamine on väga vajalik. Samuti ei saa kindlasti alahinnata seda, kui kiiresti ja mõjusalt selles vanusegrupis info liigub."