« Tagasi

Metsade majandamine Padise puhkemetsas

Eile õhtul toimus vallamajas kokkusaamine, kus arutati  RMK poolt planeeritavid metsatöid Padise ja Kasepere küla vahelises männikus, kus asuvad terviserajad ja mis on tuntud puhke- ja marjametsana.

Kogukonnakomisjoni esindajad rääkisid elanike hirmudest ja seisukohtadest ning RMK tutvustas valla esindajatele, miks ja mis töid on kavandatud.

Arutelul jõuti ühiselt järeldusele, et RMK planeeritud raied on valla üldplaneeringuga kooskõlas. Üldpaneeringuga kehtestatud kitsendused antud metsaosas on kehtinud ca 20 aastat ja siiani on RMK poolt teostatud aastatepikkuse majandamise tulemusena antud metsosas säilinud ilus puhkemets.

RMK-l ja vallal on terviseradade kohta leping, kus RMK on lubanud metsa rajad teha, aga samas jätkab riigimetsade majandamisega.

Juba varasema kokkuleppe alusel teavitab RMK valda lühi- ja pikaajalistest raieplaanidest kõrgendatud avaliku huviga aladel Lääne-Harju vallas. Piisava etteteatamisajaga teavitab RMK raietöödest ka kogukonda.

Arvestades metsaosa kõrget puhkeväärtust teostab RMK raieid seadusega ettenähtust väiksemas mahus, mistõttu metsa keskmine vanus ja väärtus selles piirkonnas hoopis tõuseb.

RMK-l on seadusest tulenev kohustus majandada metsi jätkusuutlikult ja tagada nende liigiline ja vanuseline mitmekesisus. Seetõttu tuleb metsi majandada erinevate raieliikidega vastavalt metsa vanusele ja looduslikele tingimustele. Harvendusraiet tehakse kogu kõnealuses 88 hektari suuruses keskealises männikus metsa kasvutingimuste parandamiseks 5,5 hektaril.

3,3 hektaril kasutatakse metsa uuendamiseks lageraie ja 2,2 hektaril aegjärkse raie võtet.

Tulevased lageraie alad on maksimaalselt 30 meetrit laiad ja suurim neist on 1,7 hektari suurune. Lageraie lankidel säilitatakse säilik- ja seemnepuude grupid ning järgmisel kevadel istutatakse sinna uued männid. Märja pinnase korral asetatakse raiejäätmed kokkuveoteedele, et maapind saaks maksimaalselt kaitsud. Metsamasinatega terviseradadel ei sõideta.

Aegjärkse raie puhul raiutakse ära pooled puud. Tavaliselt maapind pärast raiet kobestatakse ja uus metsapõlv hakkab kasvama säilitatud puude seemnetest. Linnamäe vahetus läheduses asuval langil ei tohi muinsuskaitselistest tingimustest lähtuvalt maapinda mineraliseerida ja seal toimub järgmisel kevadel metsaistuts. Vastu tulles elanike soovile mitte kaotada head seenemetsa muudeti RMK poolt uuendamise põhimõtet linnamäe parkla kõrval asuvas metsaosas, kus asendatakse algselt planeeritud maapinna kobestamine samuti mändide istutamisega.

Kui küsida, miks teha üldse lageraiet, siis selle eeliseks on metsapõlve kiirem vaheldumine. 2012. aastal tegi RMK linnamäe kõrval aegjärkse ja lageraie. Tänaseks on lageraie langil istutatud puud inimese kõrgused, kuid aegjärksel langil männid kiduvad. Seetõttu tehakse noore metsa valgustingimuste parandamiseks järgmine raiejärk.

Koosolekul leppisid kõik osapooled kokku, et metsaistutamine toimub koostöös kohalikega talgute korras ning kõik soovijad saavad anda panuse uue metsa kasvamisse.