« Tagasi

Märtsiküüditamise mälestussündmused Paldiskis

25. märtsil peetakse üle Eesti märtsiküüditamise mälestuspäeva. Kell 12:00-13:00 toimub Paldiski rongijaama küüditatute mälestuskivi juures mälestusteenistus. Traditsiooniliselt asetatakse mälestusmärgile erinevate asutuste, organisatsioonide ja represseeritute poolt pärjad-kimbud ja küünlad, toimuvad etteasted ning ühiselt koos naiskodukaitsjate ja kodutütardega saadetakse latern 12:54 rongiga Keila poole. Keilas võtavad laterna vastu Keila Memento liikmed ja naiskodukaitsjad, mälestusüritus jätkub Keila rongijaamas.
 
Samal päeval avab kunstirühmitus SLED Paldiski raudteejaama perroonil näituse "Mäed on kaugel, meri kaugemalgi veel", mis on pühendatud 1949. aastal sealtsamast Siberisse teele saadetud inimestele. Näitus on osa üleeestilisest kunstiprogrammist "Siberi lapsepõlv", millega mälestatakse 70 aasta möödumist märtsiküüditamisest. Kunstiprogrammi kuuluvad näitused ja muud sündmused, mis toimuvad kõigis kuueteistkümnes raudteejaamas, kust küüditamisrongid teele läksid. Paldiski raudteejaama näitus on avatud 14. juunini. 
 
Paldiski mereäärsest raudteejaamast sai alguse Eesti saartelt laevadega toodud inimeste teekond Siberisse. Kuna see oli hiidlaste ja saarlaste jaoks viimane koht, kus nad nägid merd, märgistab kunstirühmitus SLED selle paiga vaatega Siberi mägedele. Meri oli Paldiskist küüditamisrongile saadetud inimeste jaoks alati loomulik ja kodune keskkond olnud. Saartelt toodi nad laevaga Paldiskisse, kus ootas rong 65 vaguniga, mis läks Siberi poole teele 29. märtsil 1949. Küüditatuid oli kokku 1727, kellest 859 olid naised ja 555 lapsed. Kahenädalane teekond viis Novosibirski oblastis asuvatesse sihtkohtadesse – Barabinski, Tatarskaja, Kožurla ja Tšanõ jaamadesse.
 
"Mäed on kaugel, meri kaugemalgi veel" on kohaspetsiifiline installatsioon, mis loob küüditamisega kaasnenud maastikuliste kontrastide vahele peegelduse. "Mäed on kaugel" kõneleb Eesti ja Siberi vahelisest distantsist ja teekonna algusest. "Meri kaugemalgi veel" viitab aga küüditatud inimeste Siberi elule ja koduigatsusele. Rühmitus SLED on mitme aasta vältel käinud Siberis uurimisreisidel ja kogunud mälestusi nendelt inimestelt, kes olid küüditamise ajal lapsed või sündisid Siberis. See on nn "Siberi laste" põlvkond, kelle jaoks küüditamine oli elu algus, mitte lõpp. Teekond Siberist tagasi ja Eestis kohanemine olid nende jaoks samuti omaette katsumused. Nõnda kõneleb Paldiski raudteejaama paigaldatud installatsioon eelkõige kaugustest ning püüab luua nende vahele kooskõla.
 
Lisaks installatsiooni avamisele toimub 29. märtsil Lääne-Harju valla fuajees (Rae 38, Paldiski) mälestuspäev, kuhu tuleb ka Saaremaa Vabadusvõitlejate Ühing, et laulda Siberi laule ning rühmitus SLED esitleb Ave Taaveti dokumentaalfilmi "Monument vanaemale".
 
10. aprillil avatakse Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumis (Adamsoni 3, Paldiski) Marika Alveri näitus "Hele ruum, tume ruum", mis jääb avatuks kuni 30. aprillini. Tegemist on "Siberi lapsepõlve" kunstiprogrammi kuuluva rändnäitusega, mille esimene avamine toimub 25.03. Jõgeval Betti Alveri muuseumis.
 
"Siberi lapsepõlve" ja selle lisaprogrammi kohta leiab rohkem infot aadressilt www.siberilapsed.ee ja https://www.facebook.com/sled.artist.group
 
Kunstirühmitus SLED on asutatud 2018. aastal. Tegutseme kunsti ja antropoloogia piirimail ning tegeleme mälu ja identiteedi küsimusega. Vene keeles tähendab след jälge. Me nii ajame jälgi, kui jätame jälje. Samuti viitab see sõnale исследование (uurimus), kuivõrd meie projektide väljundid on oma loomult uurimuslikud.
 
Paldiski üritusi korraldab: kunstirühmitus SLED, Paldiski kogukond, Naiskodukaitse Paldiski jaoskond, Saaremaa Vabadusvõitlejate ühing.
 
Paldiski üritusi toetavad: AS Eesti Raudtee, Elron, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Murtud Rukkilille Ühing, Eesti Represseeritute Abistamise Fond, Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum, Paldiski Linnaraamatukogu, Estvita Pro OÜ.
Rohkem infot: Marika Alver, rühmituse SLED kunstiprogrammi "Siberi lapsepõlv" juht