« Tagasi

Radioaktiivsete jäätmete hoid ohutuks ka aastakümnete pärast

Eesti Vabariigi valitsus arutas 4. juulil toimunud kabinetinõupidamisel radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamist, et tagada praegu Paldiskis paiknevate jäätmete ohutu ladustamine ka aastakümnete pärast. Keskkonnaministeerium esitab Lääne-Harju vallavalitsusele taotluse algatada radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga kavandamiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Lääne-Harju vallavolikogu avaldas valmisolekut planeeringu läbiviimiseks 6. juunil 2019 toimunud vallavolikogu istungil.
 
Keskkonnaminister Rene Kokk andis valitsuse liikmetele teada, et pikaajalist ohutut ladustamist vajavad peamiselt Nõukogude ajast pärinevad Paldiski endise tuumaallveelaevnike õppekeskuse likvideerimisel ning tööstus-, meditsiini- ja teadusasutustes tekkinud (nn. ajaloolised) radioaktiivsed jäätmed. Praegu on need jäätmed ajutiselt ladustatud Paldiski endises tuumaallveelaevnike õppekeskuses asuvas vaheladustuspaigas. Samas hoiustatakse ka allveelaevade konserveeritud reaktorisektsioone. Reaktorites asunud tuumkütus eemaldati ja transporditi Venemaale 1995. aastal. Reaktorisektsioone sellisel kujul lõppladustada pole võimalik, sest sektsioonid sisaldavad radioaktiivset vett, mis võib aastate jooksul korrosiooni tulemusel hakata keskkonda lekkima. Seepärast tuleb 2040. aastal alustada reaktorisektsioonide lammutamisega ja tekkinud jäätmed, mida on orienteeruvalt 1000 m³, ladustada koos teiste jäätmetega selleks ajaks rajatud lõppladustuspaika.
 
Rene Koka sõnul võiks Paldiskis asuva endise tuumaallveelaevnike õppekeskuse territoorium olla sobilik ka kavandatavale lõppladustuspaigale, kuid selguse toob ikkagi planeeringu koostamise protsess ja mõjude hindamine.
 
„Meie tänase teadmise järgi peaks Paldiski õppekeskuse territoorium potentsiaalse asukohana sobima, kuid soovime sellele kinnitust ja selleks viiakse läbi kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Lõpliku kindluse annab kõigi võimalike mõjude hindamine ja alternatiivide võrdlus. Loodame lõppladustuspaiga asukoha valiku teha 2023. aastaks ning seejärel alustada paiga projekteerimise ja ehitamisega eesmärgiga saada ladustuspaik valmis 2040. aastaks," ütles keskkonnaminister.
 
Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialisti Krista Saariku sõnul leiti aastatel 2014-2015 läbi viidud eeluuringutes, et sobivaimaks tehniliseks lahenduseks on maapinnal ja maa all asuvate rajatiste kombinatsioon. Kokku lõppladustatakse kuni 3000 m³ jäätmeid. Kõige suurema aktiivsusega jäätmed nagu näiteks reaktorid ja kinnised kiirgusallikad tuleb lõppladustada 30-50 meetri sügavusele maa alla.
 
„Vähesel määral - alla ühe kuupmeetri aastas - tekib Eestis ka täna radioaktiivseid jäätmeid peamiselt tööstus-, meditsiini- ja teadusasutustes. Need jäätmed on madala ja keskmise aktiivsusega ning vajavad samuti lõppladustamist," märkis Saarik.
 
Rajatav lõppladustuspaik saab vastama kõigile rahvusvahelistele keskkonna- ja kiirgusohutuse nõuetele. Radioaktiivsed jäätmed hoiustatakse lõppladustuspaigas spetsiaalsetes betoonkonteinerites, mis omakorda paigutatakse erilahendusega betoonist rajatistesse, mille juurde kuulub ka jälgimissüsteem. Rajatiste jäätmetega täitudes kaetakse need betooni, savikihi ja pinnasega. Selline pinnasega kaetud paik näeb välja kui muruga kaetud küngas.
 
 
Korduma kippuvad küsimused radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga kohta
 
Miks on vaja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaika?
 
Pikaajalist ohutut ladustamist vajavad peamiselt Nõukogude ajast pärinevad Paldiski endise tuumaallveelaevnike õppekeskuse likvideerimisel ning tööstus-, meditsiini- ja teadusasutustes tekkinud radioaktiivsed jäätmed. Praegu on need jäätmed ajutiselt ladustatud Paldiski endises tuumaallveelaevnike õppekeskuses asuvas vaheladustuspaigas. 
Samas hoiustatakse ka allveelaevade konserveeritud reaktorisektsioone. Reaktorites asunud tuumkütus eemaldati ja transporditi Venemaale 1995. aastal. 
Reaktorisektsioone sellisel kujul lõppladustada pole võimalik, sest sektsioonid sisaldavad muuhulgas radioaktiivset vett, mis võib aastate jooksul korrosiooni tulemusel hakata keskkonda lekkima. 
Pärast lõppladustuspaiga valmimist tuleb 2040. aastal alustada reaktorisektsioonide lammutamisega ja selle käigus tekkinud jäätmed, mida on orienteeruvalt 1000 m³, ladustada koos teiste jäätmetega selleks ajaks rajatud lõppladustuspaika. Kokku ladustatakse 2500-3000 m³ jäätmeid. 
Loodame lõppladustuspaiga asukoha valiku teha 2023. aastaks ning seejärel alustada paiga projekteerimise ja ehitamisega eesmärgiga saada ladustuspaik valmis 2040. aastaks.
 
 
Kas lõppladustuspaiga asukoht on juba ära otsustatud?
 
Meie tänase teadmise järgi võiks Paldiskis asuva endise tuumaallveelaevnike õppekeskuse territoorium olla sobilik ka kavandatavale lõppladustuspaigale, kuid selguse toob ikkagi planeeringu koostamise protsess ja mõjude hindamine. Lõpliku kindluse annab kõigi võimalike mõjude hindamine ja alternatiivide võrdlus.
 
 
Kust on need radioaktiivsed jäätmed pärit, mida sinna ladustama hakatakse?
 
Lõppladustuspaika pannakse Paldiski reaktorisektsioonide lammutamisel tekkivad jäätmed ja vaheladustuspaigas olemasolevad jäätmed, mis pärinevad Paldiski objekti lammutustöödest või on aastakümnete jooksul kogu Eesti territooriumilt kokku kogutud radioaktiivsed jäätmed, mis tekivad peamiselt tööstuse, meditsiini ja teaduse valdkonnas.
Edaspidi hakatakse sinna ladustama kõiki Eestis tekkivaid radioaktiivseid jäätmeid (mis tekivad peamiselt tööstus-, meditsiini- ja teadusasutustes), mida tekib väga vähe, hetkel alla 1 m³ aastas. Nende teke väheneb tõenäoliselt tulevikus veelgi, sest uute kiirgusallikate puhul on olemas lepingud nende tootjale tagasisaatmiseks ning üha enam võetakse kasutusele uusi tehnoloogiaid, mis enam ei sisalda kiirgusallikaid. 
 
 
Kas teistest riikidest hakatakse tooma radioaktiivseid jäätmeid?
 
Teistest riikidest radioaktiivseid jäätmeid lõppladustuspaika tuua ei tohi. Seda keelavad nii rahvusvahelised konventsioonid kui ka Euroopa Liidu direktiivid, mis ütlevad, et iga riik vastutab ise oma territooriumil tekkinud radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja ladustamise eest. Seda ei luba ka kiirgusseadus (§ 86).
 
 
Miks radioaktiivseid jäätmeid Eestist välja ei viida? 
 
Eesti radioaktiivsete jäätmete käitluspoliitika põhimõte on, et Eestis tekkivad radioaktiivsed jäätmed käideldakse ja lõppladustatakse Eestis koha peal. Käitlemisel võib kasutada väljaspool Eestit pakutavaid jäätmete käitlemisteenuseid – nt lasta radioaktiivselt saastunud metallijäätmed ümber sulatada -, kuid tekkivad kontsentreeritud jäätmed tuuakse ladustamiseks siiski Eestisse tagasi. 
 
Paldiski reaktorisektsioonide ja muude radioaktiivsete jäätmete ladustamine mõnes teises riigis ei tule kõne alla ka sellepärast, et see läheks kordades kallimaks kui oma territooriumile lõppladustuspaiga rajamine. Lisaks keelavad seda nii rahvusvahelised konventsioonid kui ka Euroopa Liidu direktiivid, mis ütlevad, et iga riik vastutab ise oma territooriumil tekkinud radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja ladustamise eest.
 
 
Kui Eestisse peaks kunagi tulema tuumajaam, kas siis hakkame seal hoiustama ka tuumajäätmeid?
 
Kõrgaktiivseid tuumajäätmeid ehk tuumajaamade või uurimisreaktorite kasutatud kütust kavandatavasse lõppladustuspaika ladustada pole plaanis. Tuumkütuse ladustamiseks tuleks rajada ka hoopis teist tüüpi lõppladustuspaik. Kui tuumajaam tõesti peaks Eestisse tulema, on üheks võimaluseks ka tuumkütuse liisimine ehk peale kasutamist saadetakse kütus tagasi müüjale.
 
 
Kuidas tagatakse ohutus keskkonnale ja inimestele? 
 
Eelkõige tuleks kinni pidada planeeritud ajakavast, sest praegune vaheladustuskoht ei pruugi paarikümne aasta pärast täiesti ohutu olla. Loodame projekteerimisega alustada 2027. aastal, millele järgneb lõppladustuspaiga ehitamine. Lõppladustuspaik peab alustama tööd 2040. aastal, mil lõppeb reaktorisektsioonide hinnanguline ohutu hoiustamise aeg. Tööde edasilükkamisel on oht, et Paldiski endise tuumaobjekti tehniline olukord ei taga enam konserveeritud reaktorisektsioonide edasisel hoiustamisel kiirgusohutust, kuna korrosioon võib põhjustada võimalikke lekkeid sektsioonidest. 
2015. aastal läbi viidud uuringutes leiti, et sobivaim lahendus oleks Eestisse rajada maa-aluse ja maapinnale ehitatud lõppladustuspaiga sektsioonide kombinatsioon. Kõige suurema aktiivsusega reaktorikomponendid tuleb lõppladustada vähemalt 30 meetri sügavusele maa alla. 
Rajatav lõppladustuspaik peab ja saab vastama kõigile rahvusvahelistele keskkonna- ja kiirgusohutus nõuetele. 
 
 
Projekti eeldatav maksumus on 90 miljonit eurot. On need kulud õigustatud? 
 
Pikemas perspektiivis on lisaks paremale ohutuse tagamisele lõppladustuspaik riigile ka majanduslikult odavam lahendus võrreldes praeguse reaktorisektsioone ja vaheladustuspaika sisaldava Paldiski objekti peahoone ülalpidamisega. Lõppladustuspaiga opereerimine vajab vaid keskkonnaseiret, inimese pidev sekkumine pole vajalik. 
Radioaktiivsed jäätmed hoiustatakse lõppladustuspaigas spetsiaalsetes betoonkonteinerites, mis omakorda paigutatakse erilahendusega betoonist rajatistesse, mille juurde kuulub ka jälgimissüsteem. Rajatiste jäätmetega täitudes kaetakse need betooni, savikihi ja pinnasega. Selline pinnasega kaetud paik näeb välja kui muruga kaetud küngas.