Hiljuti said paljud Eesti elanikud teavituse Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest. Kirja sai umbes 140 000 inimest, kelle kinnistu jääb planeeringu alale, sealhulgas ka meie valla elanikud.

Selgitame siinkohal Tallinna ringraudtee projekti tagamaid ning seda, kuidas see meie valda puudutab.

Mis marsruudile Tallinna ringraudteed planeeritakse?

Uus kavandatav raudteeharu algab Sauelt ja kulgeb ümber Tallinna Ülemistesse. Tallinna ringraudtee loob võimaluse Paldiski suunaliste kaubavedude ümbersuunamiseks kesklinnast (sh Kopli kaubajaamast) ning Ülemiste rahvusvahelisest Rail Baltica reisiterminalist. Tekib uus ühistranspordiühenduse võimalus Lagedi-Ülemiste-Saue-Keila-Paldiski / Turba (edaspidi ka Haapsalu-Rohuküla) suunal. Seega, Lääne-Harju valla elanikena saame otseühenduse Ülemistega ja lähemale lennujaamale.

Laienenud transpordivõimalused on omakorda argumendiks elukeskkonna, äritegevuse ja uute töökohtade planeerimisel. Kokkuvõttes on see piirkonna arengule vägagi kasulik.

Kuidas ringraudtee mõjutab Lääne-Harju valda?

Planeeringuala suurus on ligikaudu 636 km2 ja see hõlmab Tallinna ja Keila linnu ning Jõelähtme, Raasiku, Rae, Kiili, Saku, Saue ja Lääne-Harju valdu.

Lääne-Harju valla territooriumil raudteetrassi asukohta muuta pole tarvis. Lääne-Harju valla elanikena saame otseühenduse Ülemistega ja seega lähemale lennujaamale. Planeeringuala piir on valitud vastavalt mõjutatud piirkondadele.

Meie valla piires on planeeringu põhikûsimus selles, kas muuta rööpmelaius euroopa laiuseks või jätta nn vene laiusele.

Riigi eriplaneering tehakse kõiki seaduseid ja nõudeid järgides, põhjalikke uuringuid tehes, arvamusi kuulates ning igast sammust teavitades. Siin-seal külvatud paanikaks, justkui hakatake juba ehitama või inimesi kodudest välja tõstma, ei ole mingit alust!

Miks ma sain teavituse eriplaneeringu algatamise kohta?

Kirja said elanikud seetõttu, et kõik, kes planeeringuala piiri sisse jäävad, tuleb protsessi kaasata. See on normaalne tegutsemisviis, sest oma arvamust saavad avaldada kõik.

Kuidas ma saan protsessis kaasa rääkida?

Planeerimisprotsess on avalik, igaühel on õigus selles osaleda ning soovi korral ettepanekuid esitada. Materjalid pannakse tutvumiseks välja ning korraldatakse avalikud arutelud, kuhu huvilised on oodatud osalema. Avalikkust kaasatakse üldjuhul protsessi planeerimisseaduses sätestatud üldiste teadete kaudu. Aga on ka lisavõimalus:

Kõigil, kel soov teateid saada isiklikult, palutakse edastada oma kontaktandmed (nimi, posti või e-posti aadress, organisatsiooni esindamisel selle nimi).
Kontakt: marju.kaivapalu@fin.ee, tel 611 3948.

Tallinna ringraudtee taustast

Vabariigi Valitsus algatas Harjumaa Omavalituste Liidu initsiatiivil Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise, millega kavandatakse ümber linna elektriraudtee. Miks selline planeering vajalik on ja kuidas saab planeerimisele kaasa rääkida?

Ringraudtee rajamine on riiklikult oluline

Ringraudtee rajamine on heaks viisiks Eesti, Euroopa Liidu ning ÜRO liikuvust tõhustada ja kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse olulisel määral panustada. Uued, keskkonnasäästlikud, kiired ja mugavad ühistranspordiühendused aitavad tegeleda maakondade sotsiaalmajanduslike, kultuuriliste, rahvastiku ja turismialaste väljakutsetega. Samuti aitavad niisugused ühendused muuta inimeste eelistusi jätkusuutlikumate liikumisviiside suunas, mis pidurdab edasist autostumist.

Ühtlasi võimaldab ringraudtee rajamine Eesti suurimate, Paldiski ja Muuga sadamate arengut. Planeeringu algatamine on kooskõlas kehtiva Eesti üleriigilise planeeringu, Harju maakonnaplaneeringu ja selle elluviimise tegevuskavaga.

Vähem oluline pole ka see, et ringraudtee rajamine toetakse seatud kliimaeesmärke, kuna vähese kasvuhoonegaaside heitega transpordi ja ühistranspordi, ning energiatõhusate kaubavedude eelisarendamise aitab vähendada kasvuhoonegaaside heidet.

Riigi eriplaneeringust

Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada avalik elektrifitseeritud raudtee, et luua võimalus Paldiski suunaliste kaubavedude ümbersuunamiseks Tallinna kesklinnast (sh Kopli kaubajaamast) ning sh Ülemiste multimodaalsest reisiterminalist, kaupade kiirem liikumine ning Eesti logistikavaldkonna konkurentsivõime suurendamine. Samuti on eesmärgiks võimaluste loomine reisirongiliikluse täiendavaks arendamiseks Ülemiste-Paldiski/Turba (perspektiivis Haapsalu/Rohuküla) suunal ning efektiivsema reisirongiliikluse korraldamiseks kesklinna

(Balti jaama) vältivate kiirete otseühenduste loomine.

Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse terviklik ruumilahendus Tallinna ringraudtee ja sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Riigi eriplaneering peab arvestama ka Tallinna ringraudteele rajatavate reisirongide peatuskohtade juurde vajaliku taristu (juurdepääsuteede, pargi-reisi parklate, rattaparklad vms rajatiste) rajamise ruumivajadusega.

Asukoha ja rööpalaiuse valikud

Tallinna ringraudtee võimalikud põhimõttelised alternatiivid on ette nähtud kehtivas Harju maakonnaplaneeringus 2030+2. Lisaks asukoha alternatiividele valitakse riigi eriplaneeringu esimestes etappides ka tehnoloogiline alternatiiv – kas kavandatav raudtee rajatakse 1520 mm rööpalaiusega, nagu ülejäänud tänane Eesti raudteevõrk või 1435 mm rööpalaiusega, nagu varem kavandatud Rail Baltic raudtee.

Enne tehnoloogilise alternatiivi valimist viiakse riigi eriplaneeringu koostamise käigus läbi sotsiaal-majanduslik analüüs, milles käsitletakse ka valikut kahe rööpmelaiuse vahel (mille juures arvestatakse kogu Eesti rööpmelaiuse muutmise perspektiivi).

Lisaks asukoha alternatiividele tuleb riigi eriplaneeringu käigus valida ka tehnoloogia alternatiiv – kas kavandatav raudtee rajatakse 1520 mm rööpmelaiusega, nagu ülejäänud tänane Eesti raudteevõrk või 1435 mm rööpmelaiusega, nagu varem kavandatud Rail Baltic raudtee.

Peale asukoha eelvaliku otsuse ja KSH esimese etapi aruande vastuvõtmist koostatakse riigi eriplaneeringu detailne lahendus asukoha eelvaliku etapis valituks osutunud raudtee alternatiivi(de)le, millega määratakse kavandatava ehitise maakasutus ja ehitusõigus.

Kõikvõimalike mõjude selgitamine

Ringraudtee planeerimisel hinnatakse lisaks looduskeskkonnamõjudele ka planeeringuga kaasnevaid majanduslike, kultuurilisi ja sotsiaalseid mõjusid, sh viiakse läbi mõjude hindamiseks ja planeeringuks vajalikud uuringud. Planeeringuga samaaegselt koostatakse ka ringraudtee eskiis- ja eelprojektid, mis võimaldavad mõjusid hinnata täpsemalt, kui tavapäraselt planeeringute puhul seda tehakse.

Kavandatava Tallinna ringraudtee majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning mõjude hindamiseks vajalikud uuringud viiakse läbi eriplaneeringu raames. Riigi eriplaneeringu algatamise järel selgitatakse lähteseisukohtade etapis välja kavandatava Tallinna ringraudtee asukoha valikuks vajalike keskkonna- jm uuringute, sh ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuringu, vajadus. Samuti koostatakse uuringute lähteülesanded, mis edasises protsessis ellu viiakse.

Põhjalikud mõju-uuringud looduskeskkonnale

Planeeringuala hõlmab paljusid olemasolevaid ning projekteeritavaid kaitsealasid ja püsielupaiku, sh piirneb Natura 2000 võrgustikku kuuluva Pirita jõe loodusalaga. Planeerimisprotsessi ja KSH koostamise käigus tuleb läbi viia Natura eelhindamine ja vajadusel asjakohane hindamine, kus hinnatakse riigi eriplaneeringu elluviimise mõju (kas eraldi või koos teiste projektidega) Natura 2000 ala terviklikkusele, lähtudes ala struktuurist, funktsioonist ja kaitse-eesmärkidest. Ebasoodsa mõju olemasolu korral hinnatakse ka ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul ka heastamise meetmeid ning vajadusel määratakse keskkonnaseire meetmed.

Puudutatud Harjumaa omavalitsused

Planeeringuala suurus on ligikaudu 106 km² ja see hõlmab Tallinna ja Keila linnu ning Jõelähtme, Raasiku, Rae, Kiili, Saku, Saue ja Lääne-Harju valdu. Kuigi planeering algatati suurel maa-alal, kehtestatakse detailne lahendus üksnes ringraudtee ehitamiseks vajalikul alal.

Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu planeeringuala

Kaasatud osapooled

Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisse kaasatakse Riigikogu, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksused, isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada (eelkõige planeeringuala maaomanikud ja raudtee haldajad), isikud, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu.

Maaomanike teavitamine

Arvestades planeeringuala suurust ja asjaolu, et hetkel pole veel teada, kus täpsemalt hakkab ringraudtee paiknema, selguvad puudutatud isikud elektriühendustele asukohti kaaludes. Kõik puudutatud isikud, sh maaomanikud kaasatakse planeerimisprotsessi nõuetekohaselt. Just seetõttu on paljud saanud ka sellesisulised teavitused.

Püsi kursis!

Planeerimisprotsess on avalik, igaühel on õigus selles osaleda ning soovi korral ettepanekuid esitada. Materjalid pannakse tutvumiseks välja ning korraldatakse avalikud arutelud, kuhu huvilised on oodatud osalema. Avalikkust kaasatakse üldjuhul protsessi planeerimisseaduses sätestatud üldiste teadete kaudu.

Kõigil, kel soov teateid saada isiklikult, palutakse edastada oma kontaktandmed (nimi, posti või e-posti aadress, organisatsiooni esindamisel selle nimi).
Kontakt: marju.kaivapalu@fin.ee, tel 611 3948.

Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu koostamist ja selle mõjude hindamist korraldab Rahandusministeerium, kelle kodulehelt saab värskemat infot.