Põllumajandus- ja Toiduamet

Marutaud on loomade ja inimeste ühine närvisüsteemi kahjustav nakkushaigus, mis lõpeb haigustunnuste väljakujunemise korral surmaga. Marutaud on surmavaim nakkushaigus maailmas, mille tõttu sureb igal aastal vähemalt 70 000 inimest ning lugematul arvul kodu- ja metsloomi.

Millised koduloomad levitavad marutaudi?

Kassid ja koerad on peamised koduloomad, kes marutaudi võivad levitada. Enam kui 95% inimese haigestumistest saab alguse kokkupuutest marutaudihaige lemmikloomaga ja taudist on enim ohustatud lapsed. Kui marutaudihaige loomaga kokkupuutele ei järgne kiiret vaktsineerimiskuuri, kujunevad nakatunud inimesel välja närvisüsteemi häired - ebaloomulik käitumine, hallutsinatsioonid, veekartus, neelulihaste halvatus koos suurenenud süljevooluga.

Kuidas marutaud levib?

Marutaudi viirus levib süljega ning tavaliselt nakatutakse haigestunud looma hammustuse tagajärjel. Haigus võib levida ka looma sülje sattumisel silma, ninna, suhu või värskele haavale. Marutaudi ei ole võimalik ravida – haigustunnuste avaldumisel on surm vältimatu.

Miks on Eesti marutaudist ohustatud riik?

Eesti kuulub marutaudist ohustatud riikide hulka ning aastaid tagasi oli marutaud Eestis laialt levinud. Haigus saadi kontrolli alla rebastele ja kährikutele lennukilt vaktsiinisöötasid külvates. Siiski on marutaudi taaslevimise oht endiselt olemas.

Kuidas võib marutaud taas levima hakata?

Venemaal on marutaud väga levinud ning haiguse leviala ja juhtumite arv kasvab. Samuti esineb marutaudi paljudes riikides, kuhu või kust liiguvad inimesed tihti lemmikloomadega, nt Ukrainas, Poolas, Rumeenias. Piisab, kui üle piiri tuleb üks nakatunud metsloom või tuuakse haigus sisse vaktsineerimata ja nakatunud lemmikloomaga, ning taud võib taas puhkeda.

Millised on marutaudi tunnused loomadel?

• käitumise järsk muutus - suurenenud sõbralikkus või agressiivsus
• inimpelguse kadu metsloomadel
• suurenenud süljevool
• neelamisraskused
• rännumaania
• suurenenud heli- ja valgustundlikkus
• vaaruv kõnnak
• surmaeelselt halvatus

Kuidas saan marutaudi nakatumist vältida?

• Marutaud on haigustunnuste väljakujunemisel surmaga lõppev haigus, kuid 100% ennetatav.
• Vaktsineerimine on ainus kaitse marutaudi vastu. Vaktsineeri oma koer ja kass regulaarselt marutaudi vastu. Tee seda vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. Lemmikloomade marutudivastane vaktsineerimine on loomaomaniku kohustus!
• Ära lase oma loomi hulkuma!
• Väldi kokkupuuteid võõraste kodu- ja metsloomadega.
• Ära too metsloomi koju.
• Õpeta lastele, et võõraid kodu- ja metsloomi ei tohi puutuda, isegi kui nad näivad sõbralikuna!
• Kui sinu lemmikloom saab pureda, siis teavita sellest loomaarsti.
• Kui saad ise hammustada, pöördu kiiresti erakorralise meditsiini osakonda.
• Lemmikloomadega reisimisel järgi loomadega reisimise reegleid. Enne reisi tutvu nõuetega Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehel pta.agri.ee

Mida teha, kui kahtlustan oma lemmikul marutaudi?

Marutaudi kahtluse puhul teavita sellest viivitamata veterinaararsti või Põllumajandus- ja Toiduametit. Kontaktid leiad kodulehelt pta.agri.ee

Kui sul on marutaudi kohta küsimusi, siis vaata kodulehelt marutaud.ee või konsulteeri veterinaararstiga.

Vaktsineeri oma lemmikloom!