Alloleva artikli on koostanud Agnes Lihtsa, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ruumilise planeerimise nõunik.

Möödunud aasta lõpus sai läbi Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu piirkondlike kaasamiskoosolekute esimene laine. See tähendab, et planeeringumeeskond korraldas üheksa kohapealset koosolekut, kaks veebikoosolekut ning ekskursioonid Männiku liivakarjääri ja Väo lubjakivikarjääri. Seda kõike avatud ja läbipaistvaks planeerimisprotsessiks, kuhu kaasata võimalikult palju kohalikke kogukondi ja omavalitsusi.

Arusaadavalt on tegemist paljusid kõnetava ja mõjutava teemaga, mistõttu on meile oluline kaasata inimesi juba võimalikult varajases etapis. Seetõttu otsustasime kaasata kohalikke elanikke ja omavalitsusi juba eskiislahenduse koostamise etapis. See on eriline, sest tavaliselt tehakse esimene koosolekute ring siis, kui eskiislahendus on juba valmis. 

Kaasamiskoosolekutest teavitati kõiki kaardistatud alade võimalikku mõjupiirkonda ehk 500 meetri raadiusesse jäävaid maaomanikke nii eesti.ee meiliaadressi kui ka kohalike omavalitsuste kaudu. Kokku teavitati umbes 3500 maaomanikku.

Maavarade teemaplaneering ei ole veel start kaevandamisele

Harju maakonna maavarade teemaplaneering on strateegiline planeering, mis ei sea kinnisomandile kitsendusi ega anna uuringu- ning kaevandamislube. Planeeringu koostamise käigus selgitatakse koostöös kohalike kogukondade ja kohalike omavalitsustega välja parimad potentsiaalsed ehitusmaavarade kaevandamiseks sobilikud alad, kuhu oleks mõistlik tulevikus kaevandamistegevust suunata. Sellega panustatakse ehitusmaavarade varustuskindluse tagamisse aastani 2050.

Planeeringule järgnevad tavapärased etapid nagu uuringulubade taotlemised ja kaevandamislubade taotlemised, mille raames viiakse läbi täpsemad uuringud ja mõjude hindamise protsessid. 

„Kaevandage mõnes teises vallas!"

Üks levinud soovitusi, mis pea üle ühe koosoleku kõlas oli, et „Kaevandage mõnes teises vallas". 

Teemaplaneeringu ala hõlmab kogu Harju maakonda, kuhu kuulub 16 omavalitsusüksust, sealhulgas 12 valda ja 4 linna. Need on Keila, Loksa, Maardu ja Tallinna linnad ning Anija, Harku, Jõelähtme, Kiili, Kose, Viimsi, Saue, Saku, Rae, Lääne-Harju, Kuusalu ja Raasiku vallad. Teemaplaneeringuga täpsustatakse kehtivat Harju maakonnaplaneeringut kogu Harju maakonna ulatuses. Lahenduse koostamisel ei ole lähtepunktiks mitte kohaliku omavalitsuse piirid, vaid geoloogia ja maavarade paiknemine. Maavara saab kaevandada ainult seal, kus seda leidub. Samuti on lahendus tehtud koostöös erinevate asutustega, näiteks Keskkonnaameti, Eesti Geoloogiateenistuse, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse, Transpordiameti ja Muinsuskaitseametiga. 

Oluline on teada, et alad valitakse objektiivsetel alustel ehk siis jämedale sõelale jäid kõik need alad, kus oleks võimalik kaevandada. Nende osas viiakse läbi veel põhjalikumad mõjude hindamised. Lisaks keskkonnamõjudele hinnatakse, millised on nende potentsiaalsete alade mõjud sotsiaalselt ehk kuidas need mõjutavad inimeste elupaiku ja nende lähedust. Samuti hinnatakse, millised on mõjud on kultuuriliselt ja ka majanduslikult. Selle tulemusel langevad välja need alad, kus ilmneb erinevaid põhjendatud takistusi. Peenele sõelale jäänud valikust on vara rääkida, sest see etapp ei ole veel käes. 

Maavarade teemaplaneeringuga ei soovita koormata karjääridega ühte konkreetset piirkonda, vaid leida võimalikke alasid mitmest piirkonnast. Samuti ei ole eesmärk kõigil aladel karjäärid korraga avada, vaid seada aladele kasutusele võtmise järjekord. 

Harjumaa lääne ja ida osas joonistus metoodika ja esmase kaardianalüüsi tulemusel välja umbes 2500 hektarit lubjakivi kaevandamiseks potentsiaalselt sobivaid alasid. Seda on umbes kümme korda rohkem, kui tegelikult ehitusmaavarade varustuskindluse tagamiseks vaja kuni aastani 2050.

Palju kõneainet tekitasid puhveralad ja kompensatsioon

Pea kõikjal tekitas küsimusi see, kui lähedale elumajast täpsemalt kaevandamisala kavandatakse? 

Metoodika, mille alusel joonistusid välja esmased alad, välistas kõik majapidamised koos 100 meetrise puhvriga. See number tuleneb tänasest maapõueseadusest. Planeeringus on alusanalüüsi tulemusel leitud, et optimaalne puhver lubjakivi karjääri ja tundlike objektide, sh elamute vahel on 360 meetrit, kaasamiskoosolekute tagasiside põhjal arvestame nüüd juba pigem 500-meetrise puhvri rakendamisest planeeringus. 

Nagu mitmete teiste planeeringute puhul, on ka maavarade teemaplaneeringu puhul palju küsimusi tekitanud kompensatsioon kohalikele. Riigile kuuluva maavara kaevandamise eest tuleb ettevõttel maksta kaevandamisõiguse tasu, millest vastavalt maavara liigile läheb osa riigile ja osa kohalikule omavalitsusele. Omavalitsustele laekub ehitusmaavarade kaevandamisest keskmiselt kuus miljonit eurot aastas. Kliimaministeeriumis on kavas välja töötada talumistasu maavarade kaevandamisega seotud häiringute hüvitamiseks mõjualasse jäävatele isikutele, sarnaselt nagu seda tehti tuulikutele.

Kõige enam levinud küsimused ja vastused neile leiab ka riigi eriplaneeringute kodulehelt.

Maavarad külmaks ei jäta

Nii kaasamiskoosolekutel osalejate kui saadud küsimuste ja ettepanekute arv näitab selgelt, et Eesti elanikele läheb kodukohas toimuv ning ka laiemalt maavaradega seonduv korda. Ehitusmaavarade kaevandamise vajalikkuses kahtlevad ilmselt vähesed, küll aga tekitab täiesti mõistetavalt kõhklusi ja ärevust kaevandamise mõjualasse jäämine. Laialdase kaasamisega soovime inimestele protsessi ausalt ja avatult selgitada, vastata küsimustele ja kuulata kohalike inimeste murekohti ja tähelepanekuid. Kinnitame, et inimestelt saadud tagasiside ja ettepanekud on kogu planeerimisprotsessis väga olulised ning neid püütakse tõepoolest maksimaalselt arvestada. Järgmine võimalus ettepanekuid teha on tänavu kevadel, mil valminud eskiislahendus avalikule väljapanekule pannakse. 

Möödunud, 2024. aasta lõpus toimunud kaasamiskoosolekute protokollidega saab tutvuda SIIN

Kuidas edasi?

Teemaplaneeringu eskiislahendus koos seletuskirja ja mõjude hindamise aruande eelnõuga avalikustatakse 2025. aasta kevadel. Avaliku väljapaneku ajal on 30 päeva jooksul igaühel võimalik esitada kirjalikke arvamusi ja ettepanekuid. Samuti toimuvad avalikud arutelud, mille toimumisaegadest aegsasti teavitame.